/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2022/03/11/14421866t1h01be.jpg)
Siin on Postimehe majandustoimetuse 2022. aastal enim lugejate tähelepanu pälvinud lood.
TOP 20 ⟩ Sõja vastu üles astunud oligarhid, elektriarve tasujale autot pakkunud mees ja Venemaa juhtide praalimine
Enim lugejate huvi pälvinud lugu oli sõjaga seotud majandusuudiseid hõlmanud blogi, mida pidasime sõja alguskuudel ning kuhu koondasime kiired uudised, mis puudutasid erinevaid tegevusalasid, kaupu ning majandussuhteid, mis Venemaa presidendi Vladimir Putini antud Ukraina ründamise käsuga kardinaalselt muutusid.
Vene president Vladimir Putin ütles vähem kui kuu aega pärast sõja algust, et lääneriikide «majanduslik välksõda» Moskva vastu on läbi kukkunud, ning käskis valitsusel tõsta «sel mittelihtsal» ajal sotsiaalhüvitisi.
Metallimagnaat Vladimir Potanin hoiatas, et Venemaalt põgenenud ettevõtete varade konfiskeerimine hävitaks investorite usalduse aastakümneteks ja viiks Venemaa tagasi 1917. aasta bolševike revolutsiooni aegadesse.
/nginx/o/2022/12/26/15046168t1h2c82.jpg)
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas märtsi alguses ukaasi, mille kohaselt makstakse sõjas hukkunud sõjaväelaste peredele ühekordset toetust 5 miljonit rubla, mille väärtus on pärast Vene valuuta kursi vabalangust hetkel umbes 38 000 eurot.
Kümnete tuhandete sõjapõgenike majutamisest sai tänavuse aasta üks keerulisemaid väljakutseid. Vahel sattusid ukrainlastele pakutud elamispinnad ja üürihinnad olema sellised, mis tõid kaasa suure ühiskondliku pahameeletormi. Osa põgenikke lubas ka koju pommide alla naasta, sest sellist käitumist nad enda sõnul Eesti riigilt ei oodanud.
/nginx/o/2022/06/28/14657758t1h075f.jpg)
Elektrihind oli kuum teema terve aasta vältel. Jaanuaris levis sotsiaalmeedias pakkumine, milles üks kodanik lubab anda oma auto inimesele, kes ta elektriarve ära maksab. Sõidukiks pakuti esimese generatsiooni Ford Focust, elektriarve suurus jäeti aga postituses mainimata.
Laskevalmis ja välja lülitatud transponderitega Vene sõjalaevad said Soome lahel rahumeeli toimetada ka tänavu, sest rahvusvahelistes vetes pole enda nähtamatuks tegemine keelatud. Tegelikult on aga meri Eesti ja Soome vahel nii kitsas, et kui kumbki riik rakendaks ÜRO mereõiguse konventsioonis olevaid võimalusi täismahus, puutuksid Eesti ja Soome merepiirid kokku ning rahvusvahelist vett kahe riigi vahel ei olekski.
Alates 28. maist jõustus tarbijakaitseseaduse muudatus, mis ei luba enam kaubandusettevõtetel libaallahindlusi teha: nüüd võivad müüjad soodustust näidata ainult võrdluses viimase 30 päeva kõige odavama hinnaga. A1000 Market odavpoodide keti tegevjuhi Tarmo Lauringu väitel on siiski ka uues seaduses lünk, mis võimaldab inimesi lollitada.
Kinnisvarabüroode andmetel jõudis majanduslangus aasta lõpus ka Eesti kinnisvarasektorisse: Tallinnas kukkus korterite müük novembris 40 protsenti. Turuosaliste teatel kardavad inimesed, et igast nurgast ründavad kulude tõusud jätavad nad korterit ostes ilma nii rahast kui ka kodust.
Oktoobris avati kodutarbijatele kauaoodatud universaalteenus, mis leevendas börsihindadega kimbatusse sattunud inimeste muret. Ometi teatasid tuhanded elektrimüüjate kliendid, et ei soovi riigi abikätt kasutada ja jätkavad oma varem valitud elektripaketiga. Tänaseks on märkimisväärne osa neist aga usutavasti siiski ümber mõelnud.
/nginx/o/2022/11/03/14938583t1h98ca.jpg)
5. detsembril keelati Venemaa nafta sissevedu Euroopa Liitu mereteed pidi. Eesti oli veel rangem ning keelas detsembri alguses ettevõtetel Venemaalt pärit naftabaasil kütuste ja õlide importimise sootuks. Tanklaketid andsid aga mõista, et tegelikult saab sanktsioonidest rahumeeli mööda nihverdada.
Kiire hinnakasvu tuules kasvas lugejate huvi ka meie toiduhindade võrdluse vastu. Kui juuli alguses raputas Postimehe igakuist ostukorvi Selver, kes oli suutnud teha hinnakalliduselt teiste kettidega suure vahe sisse, siis kuu hiljem oli olukord hoopis muutunud ning kõige rohkem tuli raha jätta COOPi.
SEB majandusanalüütik ja kunagine peaminister Taavi Rõivase majandusnõunik Ruta Arumäe suri tegelikult 2021. aastal, kuid avalikkus sai kurvast uudisest teada tänavuse aasta alguses.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pakkus augustis gaasinäljas Euroopale oma abikätt, rääkides, kuidas Ukrainas on märkimisväärsed maagaasimaardlad ja piisavalt vabu gaasihoidlaid. Kuigi Zelenskõi sõnul võinuks Ukrainast saada Euroopa energiajulgeoleku üks peamistest tagajaist, on Euroopa talve üle elamas enda hoidlatesse kogutud varudega.
Eesti Energia endine juht Sandor Liive andis aasta alguses Postimehele intervjuu, kus tõdes, et elektriga on tõsine kitsas käes ning süüdlaste otsimise asemel tuleks hakata ehitama uusi elektrijaamu. Samuti teatas Liive, et riik peab keerulises olukorras elektritarbijatele appi tulema.
/nginx/o/2022/01/13/14308191t1hbeb1.jpg)
Euroopa Liidus on hoonete kütmisega seotud energiavajadus viimase 40 aasta jooksul vähenenud 11 protsenti. Kõige rohkem kulutavad kütmisele energiat soomlased ja rootslased, leidis tänavu Eurostat.
Venemaa endine president ja peaminister Dmitri Medvedev hoiatas eurooplasi juba enne sõja puhkemist varasemast oluliselt kõrgemate gaasihindade eest. Aasta näitas, et Medvedevil oli õigus: augusti lõpus tuli 1000 kuupmeetri gaasi eest välja käia 2000 asemel isegi üle 3000 euro.
Kuna kodutarbijad viidi universaalteenusele üle nähtamatult, avastasid mitmed loobumissoovi edastamata jätnud tarbijad ühtäkki, et oleksid ikkagi eelistanud jätkata oma eelmise paketiga. Universaalteenuselt vanale paketile tagasi pöörduda aga ei saanud ning sõlmida tuli uus leping uutel tingimustel.
Kui aasta lõpus hakkasid toiduhinnad rallima Eestis, siis vahetult pärast sõja puhkemist tundsid meie lugejad huvi Venemaa poodides toimuva vastu. Rubla kiire nõrgenemine sõja alguses viis Venemaa toidu- ja esmatarbekaupade hinnad lakke, mistõttu võis ühele tavapärasele poeskäigule kuluda kümneid tuhandeid rublasid.
Kui suvel rääkis Kreml juttu, et maagaas ei voola Euroopasse Nord Stream 1 kaudu tehniliste rikete tõttu, siis septembri lõpus langesid kõik maskid ning Moskva teatel ei avata gaasikraane enne, kui lääneriigid Moskva vastu suunatud sanktsioonid lõpetavad. Sama kuu lõpus toimusid Nord Stream 1 gaasijuhtmes ka plahvatused, mis igasugused spekulatsioonid tulevaste tarnete üle kaotasid.
/nginx/o/2022/12/26/15046172t1h842f.jpg)