Kinnisvarabüroode andmetel vajus korterite müük novembris veelgi enam ära, inimesed kardavad, et igast nurgast ründavad kulude tõusud jätavad nad korterit ostes ilma nii rahast kui ka kodust.
Eesti kinnisvaraturgu on tabanud šokk (17)
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi sõnul jätkus ka novembris kinnisvaraturul vaikelu, kusjuures ostjaskonna suurimaks mureks on kõrge inflatsiooni ja energiahindade asemel saanud kasvav euribor.
«Loomulikult ei ole kuhugi kadunud ka teised negatiivsed tegurid, nagu majanduslangus, pidevalt tõusev toidukorvi hind ning üldine ebakindlus, mis on tingitud sõjast ja selle otsesematest ning kaudsematest mõjudest,» nentis Vähi pressiteates.
Kui inimeste kulud kiiresti suurenevad, aga tulud ei kasva, jõuab paratamatult kätte see hetk, kus pangalaenu ei jõuta enam tasuda ning pangale võlgu jäädes võetakse kodu üldse käest ära. Seepärast ei kiirusta ostjad praegu korteriturule.
Analüütik prognoosib, et üldise ebakindluse ning kõrgete ehitushindade tõttu ostjaid kaotav uusarenduste turg läheb mõneks ajaks pausile, märkides, et ehitusplaanide peatamisest on märku andud mitmed suured ja väiksemad arendajad.
«See toob fookusesse järelturu, kus populaarsed on soodsama hinnaga korralikud korterid nii vanemates kui uuemates majades. Ebakindlus ja pakkumiste arvu kasv mõjutavad siiski ka seda segmenti, nii et hinnaootustes tasub endiselt olla paindlik ja vajadusel tuleb teha soodustusi,»soovitas ta. Sama kehtib Vähi sõnul ka üürituru kohta, kus kaubaks läheb korter, mis on mõistlike kõrvalkuludega ning üürihinnalt pigem odavamas klassis.
Analüütik tõi välja, et Tallinnas müüdud korterite arv langes novembris oktoobri 697 korterilt 664-le, ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 2791 eurot. «Muide, mullu novembris, investeerimisbuumi kõrgajal, vahetas omanikku 1103 korterit. Võrreldes oktoobriga, langes korterite hinnatase 2,8 protsenti, samas kui aastaga tõusis see siiski veel 19,5 protsenti,» osutas Vähi.
Olukord Tallinnast väljas
Aktiivsem uute korterite valmimine ja ostjatele üleandmine mõjutas tema selgitusel novembris tugevalt aga Tartu turu tulemusi. Nii müüdi seal oktoobri 113 asemel novembris 185 korterit, mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2394 eurot. Hind kasvas kuuga 9,7 protsenti ning aastaga suisa 42,3 protsenti.
Vähi märkis, et uued korterid mängisid rolli ka Pärnu kinnisvaraturul ning seda juba teist kuud järjest. Novembris müüdi suvepealinnas 77 korterit – oktoobris 74 – ning ruutmeetri mediaanhind ületas 2000 euro piiri, ulatudes 2280 euroni. Kui kuuga kerkis hinnatase 18,2 protsenti, siis aastaga 45,1 protsenti.
Narvas müüdi novembris 53 korterit, kuue võrra rohkem kui oktoobris. Keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 542 eurot, kusjuures võrreldes oktoobriga kasvas hinnatase 9,9 protsenti ja aastaga 12 protsenti.