INTERVJUU ⟩ Liive: elektriga on suur jama

Energiaettevõtja Sandor Liive märkis, et hinnatõus on elektribörsil olnud sedavõrd järsk, et valitsus peab tarbijaid toetama ning samal kiiresti ette valmistama uusi investeeringuid energiatootmisse. Foto: Mihkel Maripuu

Virtuaalelektrijaama Gridio asutaja ning tuumaenergia arendaja Sandor Liive ütles, et riik peab toetama elektritarbijaid nii, et oleks võimalik säilitada inimväärikus.

​Sandor Liive, miks erines elektri hind neljapäeval Soomes ja Eestis mitu korda?

Kell on praegu kolmveerand kaks ja hind Eestis on 152 eurot ja Soomes 21 eurot megavatt-tund. See on nii sellepärast, et Eesti, Läti ja Leedu, kus on sama hind, ei saa Soomest nii palju elektrit kätte, et tarbimise tipp katta. Merekaablid Rootsist Leetu ja Soomest Eestisse on täiesti täis ning Balti riikide hinna määrab põlevkivi- või gaasijaam. Soomest tuleb 1031 megavatti, Rootsist 700, aga ikkagi on puudu elektrit, seetõttu ongi hind kõrge.

Soome impordib praegu rohkem kui Balti riigid, sest tal on palju rohkem ühenduskaableid naabritega. Elekter tuleb Soome Venemaalt, Norrast, Rootsist. 21-eurose hinna annab tuulepark või tuumajaam või mõni koostootmisjaam.

Eestis aitaks hinna alla viia, kui oleks veel üks merekaabel või oleks odavamaid tootmisi. Balti riikide suurim probleem on Leedu, kus on puudujääk kõige suurem. Praegusel tunnil toodavad Eesti ja Läti peaaegu täismahu, mida tarbivad, ja Leedu impordib kõige rohkem. (Eile kell 13–14 importis Eesti 146, Läti 120 ja Leedu 1113 ning Soome 2384 MW – toim.)

Kas Narva jaamad teevad Eesti börsihinna?

Ma arvan, et Tallinki juht Paavo Nõgene eksib, kui kirjutas, et Eesti Energia määrab turuhinna. Ma arvan, et hinna teevad Leedu gaasijaamad. Balti riikides on tootmist puudu umbes 2000 megavatti, meil on kogu aeg puudu. Meil pole isegi pakkumisi. Kui ülekandevõimsused Venemaalt ja Soomest-Rootsist ei ole piisavad meie tarbimise katmiseks, siis hinna teeb viimane kohalik kalleim pakkuja. Kui meil oleks rohkem ülekandekaableid või rohkem odavamat tootmist, saaks kalli Leedu gaasijaama turult välja peksta ning hind oleks odavam. Rohkem tuuleenergiat aitaks hinna alla tuua, Eestis on kokku 300 megavatti tuuleparke, neist 150 praegu töötab.

Mida saab kahe kuuga kõrge energiahinna vastu ette võtta?

Inimestele raha jagada – ega muud saagi teha. Me oleme nii suures jamas, et ei ole vaja otsida, kes on süüdi, vaja on leida lahendus, kuidas edasi.