/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2022/06/04/14602887t1h938d.jpg)
Eurostati andmetel pole Euroopa Liidus hoonete kütmisega väga suurt muret: siin on vajadus vähenenud aastatega 11 protsenti, aga seevastu on pööraselt kasvanud vajadus jahutuse järele.
Euroopa lõi numbrid kokku: suur energiavaras on leitud (3)
Euroopa Liidu liikmesriikides vähenes hoonete kütmisvajadus 1979. aastast 2021. aastaks 11 protsenti, seevastu hoonete jahutusvajadus on perioodi jooksul tõusnud ligi kolm korda.
Hoonete kütmisvajadus erineb liikmesriigiti märkimisväärselt. Aastatel 1979–2021 registreeriti suurim kütmisvajadus Soomes, järgnesid Rootsi, Eesti ja Läti. Kõige madalam oli kütmisvajadus aga Maltal, Küprosel ja Portugalis, teatas Eurostat.
Jahutust vajasid hooned enim Küprosel, Maltas ja Kreekas. Jahutusseadmete vajadus oli tühine aga Rootsis, Taanis ja Soomes.
Eurostati indeksi järgi loetakse kütmist vajalikuks temperatuuri langemisel alla 15 kraadi, jahutamist aga temperatuuri tõusmisel üle 24 kraadi.