Ühe- ja kahesendiste kasutamist vähendav eelnõu läks kooskõlastusringile

Pisisentide aeg hakkab Eestis ümber saama, sest nende tootmis- ja käitlemiskulud on suuremad, kui sendid ise väärt on. Foto: Shutterstock.com/

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile seadusemuudatused, et vähenda vajadust ühe ja kahesendiste kasutamiseks – nendega makstakse poes ostude eest harva, kuid nende tootmise ja käitlemise mõju keskkonnale on suur.

Muudatuste tulemusel saab ka edaspidi poes maksta ühe- ja kahesendistega, kuid vahetusrahana neid enam tagasi ei saa, kuna ostukorvi maksumus ümardatakse sularahaga tasudes lähima viie sendini. Üksiku toote või teenuse hinda ostukorvis ei ümardata, vaid ainult ostu lõpphinda. Reeglite kohaselt ümardatakse poekassas lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole.

«Kui vähendame pisisentide kasutamise vajadust, toome alla ka kulud tootmisele-käitlemisele ja keskkonnale. See muudatus ei too kaasa ei hinnatõusu ega vajadust üksikute kaupade hindu muuta. Sularahas tasutava ostukorvi hind väheneb või kasvab selle tulemusel kuni 2 senti. Ümardamise kontroll jääb ostjale, sest tal on valik – sularahaga makstes hind ümardatakse, kaardiga makstes mitte. Kaupmehel sellist valikut pole, tema jaoks oleks ümardamine automaatne ja sõltuks kliendi maksmisviisist,» selgitas rahandusminister Mart Võrklaev.