Eurokriis lõi hambad kakaohindadesse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX.

Euroopa riigivõlakriis on leidnud ootamatu ohvri: kakaohinnad.

Vana kontinent on maailma suurim kakaotarbija (40 protsenti globaalnõudlusest), millest toodab šokolaadi.

Nüüd on kokku langenud kaks faktorit. Esiteks kardetakse, et tarbimine Euroopas langeb. Teiseks õnnistati Lääne-Aafrikat võimsa kakaosaagiga.

Tulemuseks on, et hinnad püstitasid kolme aasta madalusrekordi.

«Kakaoubade turg on majanduslanguste suhtes tundlik,» ütles Rabobanki analüütik Keith Flury. Ta lisas, et pärast 2008. aasta finantskriisi langes kakaotarbimine nii Euroopas kui USAs.

Maaklerite sõnutsi on šokolaaditootjad Belgiast Šveitsini viimastel kuudel turul taandunud.

Eilse seisuga olid märtsikuised kakao lepinguhinnad 1414 naela tonnist. See on madalaim tase alates 2008. aasta detsembrist.

Mullusest tipust on kakaohinnad kukkunud 42 protsenti.

Tarbijad ei pruugi šokolaadihindade kukkumisest aga veel kuid rõõmu tunda. Kui üldse – sest tootjad võtavad hinnakõikumised tihti enda kanda.

Möödunud aastal püstitasid kakaohinnad 33 aasta tippmargi, kui maailma juhtiva kakaotarnija Elevandiluuranniku (kaks viiendikku maailma panusest) saak nigelaks jäi. Farmerid ei tahtnud ka enam oma vananevaid puid väetada. Kardeti, et nad lähevad kakaolt üle kummile.

Lisaks tabas riiki käesoleva aasta alguses poliitiline kaos, mistõttu seiskus eksport. Pärast seda, kui Elevandiluurannik eksporditurule tagasi tuli, hakkasid hinnad tasapisi langema.

Rikkaliku kakaosaagi eest tuleb Elevandiluuranniku farmeritel tänada ilmastikunähtust nimega La Niña, mis tõi taevast alla palju vihma.

Silmapiiril terendab aga uus probleem.

Kuigi mullune hinnatõus pakkus farmeritele stiimulit oma kakaopuid väetada – mis saagile kaasa aitas – võib hinnalanguse mõju osutuda vastupidiseks. Farmeritel võib taas kaduda isu kakaod toota.

«Kaugel pole hinnatase, mille puhul farmerid taas kaotavad huvi oma puude eest hoolitsemise vastu,» ütles maaklerfirma Marex Spectroni põllumajandusosakonna juht Jonathan Parkman.

CopyrightThe Financial Times Limited 2011.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles