Kolmapäeval sulgus maailma enim jälgitav aktsiaindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine esimest korda ajaloos tasemel üle 15 000 punkti, päeva jooksul oli see ülalpool maagilist punktitaset käinud juba eelmise nädala lõpul. Laiemat USA aktsiaturgu kajastav S&P 500 indeks oli börsipäeva lõpetanud rekordtasemel viis päeva järjest, enne kui neljapäeval toimus väike hingetõmme. Eilset kauplemispäeva alustasid USA börsid taas kerge tõusuga.
Aktsiahinnad on kerkinud kriisieelsele tasemele ka mitmel pool mujal. Vaatamata võlakriisi jätkumisele liigub Euroopa aktsiaturge iseloomustav Stoxx Europe 600 indeks kõrgeimal tasemel alates 2008. aasta juunist, Jaapani aktsiaturg kerkis samuti viie aasta kõrgeimale tasemele. Saksamaa aktsiaturg kerkis viie aasta kõrgeimale tasemele kolmapäeval.
Tõusu peamine mootor on keskpankade rahapoliitika, mis on langetanud intressimäärad ajaloo madalaimale tasemele. Ehkki ebakindlus tuleviku suhtes on suur, soovivad otsivad investorid olematute intressimäärade asemel paremat tootlust.
Tugev ja üsna kestev aktsiate hinna tõus oli mingil määral üllatav. Polnud ju eriliselt tugevaid uudiseid ja kvartalitulemuste hooaeg hakkab tasapisi vaibuma.
Üks eelnevate päevade hinnaralli põhjusi on seni kõrvalejäänute rutt aktsiaturgudele.
«Inimesed on mures, et juhul kui nad ei investeeri nüüd ja kohe kogu raha aktsiaturgudele, jäävad nad rongist maha,» ütles Reutersile investeerimisfirma North Star Investment Management investeeringute juht Eric Kuby.
Mis on siis aktsiaturgude praeguse kõrge taseme algpõhjus?
Mõnede arvates on selleks ainult suuremate keskpankade rahapoliitika ehk teisisõnu rahatrükk. Teiste arvates on tegureid rohkem. Lisaks keskpankade pakutavale likviidsusele on aktsiahindade tõusu taga kasumite mõõdukas kasv rekordtasemetele, aga ka oma aktsiate massiivne tagasiost ettevõtete poolt. Kõik see kokku on tekitanud olukorra, kus raha on turul liiga palju, aga varasid, mida osta, napib, kirjutasid Citigroupi analüütikud veidi aega tagasi.
The Wall Street Journal kirjutas eile, et aktsiate kauplemiseks laenu võtvate väikeinvestoritest spekulantide võlakoormus kerkis märtsis 379,5 miljardi dollarini, mis jääb 2007. aasta juuli rekordtasemele 381,4 miljardile dollarile alla vaid kübeke ning on 28 protsenti suurem kui aasta tagasi. Tekib kartus, et üha enam investoreid sõltub aktsiate tagatisel antud laenudest, ning juhul kui tuleb ulatuslikum aktsiate hinna langus, on investorid tagatisraha suurendamiseks sunnitud aktsiaid müüma.
«Laenamine on odav,» ütles majanduslehele investeerimispanga Charles Schwab aktiivse kauplemise ja tulevikutehingute juht Randy Frederick. «Suur oht ei ole mitte see, kui turg langeb veidi, suur oht tekib siis, kui turg kukub palju. See põhjustab languse kiirenemise.»
Kõige suurem mure on see, kas rahatrüki mõju lõppude lõpuks ka reaalmajandusse jõuab. Esialgu mõjutab see Ameerika Ühendriike vähe ning Jaapanit ja Euroopat üldse mitte. Paljud analüütikud ja ökonomistid kardavad rahatrüki lõpptulemusena kiiret inflatsiooni. Üks mainekas finantsspetsialist, kes palus oma nime mitte avalikustada, ütles, et tema kardab hoopis deflatsiooni.