Kolm juhtimistarkust, mis ei lähe kunagi moest ära

Foto: SCANPIX

India tehnoloogiahiiu HCL Technologies Ltd juht Vineet Nayar kirjutab HBRis kolmest aegumatust juhtimistarkusest, mida ta õppis juba lapsepõlves.

Kui ma olin laps, mängisid ümbruskonna lapsed lähedal pargis igal õhtul. Meie liidriks oli poiss, kes oli minust vaevalt aasta vanem. Ta tutvustas uusi lapsi kõigile, õpetas neile mängureegleid ja jälgis, et kedagi ei jäetaks mängust välja. Me usaldasime teda pimesi, sest teadsime, et ta seisab alati meie eest.

Mitte ükski edaspidises elus õpitud juhtimistarkustest pole mind mõjutanud nii nagu need lapsepõlves õpitud tarkuseterad. Siit koorub välja kolm aegumatut tarkust:

Usaldus. Kas su meeskonnaliikmed usaldavad sind? Kas nad aktsepteerivad seda, et seisad mistahes olukorras nende eest? Ainult sedasorti usaldus annab inimestele julgust olla innovatiivne, võtta riske ja väljuda oma mugavustsoonist.

Empaatia. Kas märkad, kui töökaaslane on ärevil? Või ei märkagi sa teiste emotsioone, sest oled oma tegevustega nii hõivatud? Kas kohtled oma alluvaid nagu inimesi või suhtud neisse kui tööjõusse?

Emotsiaalne intelligentsus on vaieldamatult suurepärane juhiomadus, kuid samas oma emotsioonide näitamist ei peeta heaks tooniks. See hämmastab mind, sest kas tõesti oodatakse juhilt, et ta oleks koguaeg jäiselt asjalik? Miks ei võiks ka juhid rõõmustada edusammude üle ja näidata välja muret, kui on rasked ajad.

Mentorlus. Ükskõik kui andekad me ka poleks, mentorit ja juhendajat vajame me ikkagi. Keegi peab õpetama meile mängureegleid. Pat Riley, NBA treener, on öelnud, et pole olemas tippmängijat, kes ei vajaks treenerit. Sama kehtib ka töistes suhetes. Eriti vajavad inimesed mentorlust keerulistel ja segastel aegadel.