Dollar sai 150-aastaseks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Dollarid.
Dollarid. Foto: SCANPIX

USA dollar tähistas sel nädalal oma 150 aasta juubelit. Ja alles nüüd hakkab ka vanus veidi tunda andma. 

Pärast tormilist lapsepõlve veetis dollar enamiku oma parimast meheeast (20. sajandil) globaalrahanduse vaieldamatu tugisambana – eriti Bretton Woodsi ajastul, kui tal kullakate oli.

Täna täidab «roheline raha» peamise reservvaluuta rolli. Paljuski seetõttu, et paremaid alternatiive pole.

Olukorras, kus maaklerid tõrguvad raskustes eurole panustamast ega saa minna välja ka jüaani langemise peale, osutab lõppeval nädalal püstitatud kullahinna rekord sellele, et dollari tervis hakkab pikemas perspektiivis murelikuks tegema.

1861. aastal oli inimesed uues ja läbi proovimata paberrahas palka saades esialgu ettevaatlikud, saates dollari väärtuse kulla- ja hõbedakangide suhtes järsku langusse.

Usaldamatust nn usaldusraha vastu (meenutagem kuulsat fraasi «not worth a Continental») toitis mälestus kaheksa aastakümmet varem Ameerika iseseisvussõja rahastamiseks emiteeritud rahapaberitest.

Kardeti, et sama saatus ootab ka dollarit, mis loodi finantseerimaks Uniooni võitlust 11 mässulise osariigi vastu, mis kolm kuud varem omaenda dollari olid käiku lasknud.

Tegelikult on dollar mitu korda äärepealt haihtunud.

Kuid talle puhus eluõhu sisse USA majanduse õitseng järgnenud dekaadidel, samuti likviidsuse vajadus paanikate puhul.

Ja mida kauem ta olemas oli, seda rohkem teda «seadusliku maksevahendina» aktsepteerima hakati.

Hiljem asendus algne rahandusministeeriumi tagatud raha Föderaalreservi omaga, aga nimi jäi alles.

See sündis 40 aastat tagasi. Täpselt samal aastal, kui dollar ka kulla küljest lahti lõigati.

Kõva raha fännide arvates tähistabki see hetk dollari vanadusnõtruse algust, kuid ehk nad siiski eksivad.

USA majanduse allakäik oleks võib-olla kiirem olnud, kui Föderaalreserv poleks 1980. aastatel Paul Volckeri käe all taastanud usaldust dollari vastu.

Kuigi tagatiseks oli vaid usk, võitsid mälestused dollari parimatest aastatest Ühendriikidele mõned mõnusad kümnendid juurde.

Nüüd – vana ja nõdrana – tuleb karta dollari õnnetut kukkumist.

Copyright The Financial Times Limited 2011. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles