SEB Likviidsusfondi skandaal sai eile esimese patuoina – pangajuhtide ühiste valeotsuste pärast tõi end ohvriks SEB Varahalduse juht Rein Rätsep ja esitas lahkumisavalduse.
Likviidsusfondi skandaal leidis esimese patuoina
Eelmise nädala esmaspäeval kerima hakanud skandaal Likviidsusfondi ümber jõudis esimesse vahefinišisse eelmisel neljapäeval, kui pank otsustas fondi investoritele kaotatud raha hüvitada.
Teine vahefiniš saabus eile, kui Rätsep teatas oma taandumisest. Lõpliku lahenduse saab juhtum mõne kuu pärast, kui kõik üksikasjad on läbi hekseldanud ka finantsinspektsioon.
Võtab aja maha
Rahandusvaldkonnas tegutsevad inimesed võtsid uudise Rätsepa lahkumisest vastu kahetiste tunnetega – ühest küljest ei peeta õigeks, et kollektiivsete valeotsuste eest vastutab üks inimene.
Teisalt mõistetakse, et sellise skandaali järel peab keegi oma nahaga maksma, ning kes siis veel kui mitte fondi juhtinud firma pealik.
Omaette küsimuseks jääb, kas Rätsep sunniti SEBst lahkuma või oli tegemist tõepoolest vabatahtliku minekuga, nagu on kinnitanud nii mees ise kui ka pank.
SEB või õieti veel toonase Eesti Ühispanga endise presidendi Ain Hanschmidti hinnangul on lahkumine siiski kummaline, sest juhtunus ei ole süüdi kindlasti Rätsep ainuisikuliselt.
Hanschmidti sõnul tunneb Rätsep oma tööd hästi ning on pidanud varahalduse vallas sisuliselt kõiki ameteid. «Ta valiti ju mitu aastat ka parimaks maakleriks,» märkis Hanschmidt. Sestap üllatas Tallinki praegust suuromanikku niisugune samm väga.
Rätsep ise kinnitas eile Postimehele, et kuna Likviidsusfondi probleemid kasvasid suureks, siis pidas ta taandumist õigeks. Samas tunnistas mees, et kõigi otsuste taga – alates fondi väärtuse alandamisest kuni klientidele raha hüvitamiseni – oli suurem seltskond inimesi ning sellele olid heakskiidu andnud ka rootslased.
«Rääkisin probleemide ilmnemisel mitme meie nõukogu liikmega ja selles mõttes ei olnud tegemist viimastel päevadel sündinud otsusega,» tõdes Rätsep.
Rätsep ütles, et väga teda pangas kinni hoida ei püütud, aga lahkumisjutu algatas ta ikkagi ise. Likviidsusfondi skandaali alged peitusid Rätsepa sõnul tõigas, et kuigi fondi juhiti vastavalt kõigile eeskirjadele, ei olnud see vastavuses klientidele reklaamituga.
Sestap oli fondiosakute allahindlus ja järgnenud skandaal omamoodi paratamatus. «Varem või hiljem oleks midagi ikkagi juhtunud,» tõdes ta.
Samas tunnistas Rätsep: esialgu polnud kellelgi aimu, et skandaal ja rahulolematus nii suureks võivad paisuda.
Rõõmsal meelel Rätsep SEBst ei lahku. «Üksteist aastat on pangas oldud, paljud inimesed on lähedaseks saanud – loomulikult on natukene kahju ära minna,» nentis ta. Lähemate kolleegidega oli eilseks õhtuks planeeritud ka väike koosviibimine.
Ühtegi kindlat tööpakkumist Rätsepal veel ei ole, esialgu kavatseb ta puhata ja perele pühenduda. «Lastele kindlasti meeldib, kui ma nende kooli või lasteaeda mineku ajal veel kodus olen ja sealt tulles ka olemas olen.» Rätsepa peres kasvab neli last, kellest üks on juba täiskasvanu.
Varad kahanevad
Finantsinspektsioonis jätkub aga uurimine, milliste peibutusvõtetega SEB fondi oma kundedele müüs. Samuti püüab inspektsioon tuvastada, kas on alust kahtlustel, nagu oleks osa fondi kliente allahindlusest varem teada saanud ja seetõttu oma osalustest õigel ajal loobunud.
Veel kahe nädala eest oli Likviidsusfond enam kui pooleteise miljardi kroonise portfelliga Eesti üks suuremaid investeerimisfonde.
Selle nädala lõpuks oli alles jäänud 460,75 miljoni kroonine fond, mis koosneb vaid sularahast ja deposiithoiustest. Kõik võlakirjad on fond müünud ning käimas on ümberkujundamine rahaturufondiks.
Rein Rätsep
Sündinud 26. oktoobril 1972
Abielus, peres neli last
Haridus: Concordia Rahvusvaheline Ülikool, majandus;
Dover-Sherborni keskkool, USA; Rakvere 1. keskkool
Ametikäik
• 2007–2008 SEB Varahalduse juhatuse esimees
• 2000–2006 SEB asepresident
• 1999–2000 SEB kapitaliturgude juht
• 1997–1999 SEB aktsiaturgude juht
• 1996–1997 SEB maakler