/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/10/27/14169541t1h2ff0.jpg)
Euroala hooajaliselt tasandatud töötuse määr püsis märtsis veebruariga sarnaselt 6,5 protsendil, aastatagusega võrreldes oli langus 0,1 protsendipunkti. Samas Eestis kasvas töötus märtsis 7,8 protsendini.
Majanduslanguse mõju ⟩ Eestis on tööpuudus euroala keskmisest viiendiku võrra suurem
Euroopa Liidus (EL) tervikuna oli määr aastavõrdluses muutumatu, kuuvõrdluses oli langus 0,1 punkti 6 protsendile, selgus Eurostati andmetest.
Eurostati hinnangul oli märtsis EL-is 13,3 miljonit töötut, neist 11,1 miljonit euroalal. Veebruariga võrreldes langes töötute arv liidus 74 000, euroalal 94 000 inimese võrra. 2023. aasta märtsiga võrreldes kasvas töötute arv EL-is 175 000, euroalal aga langes 51 000 inimese võrra.
EL-i töötutest ligi 2,9 miljonit olid alla 25-aastased noored, neist pea 2,3 miljonit euroalal. Noorte töötusmäär langes veebruariga võrreldes euroalal 0,3 protsendipunkti võrra 14,1 protsendile, liidus tervikuna oli langus 0,1 protsendipunkti 14,6 protsendile. Töötute noorte arv langes EL-is 11 000 ja euroalal 30 000 inimese võrra. 2023. aasta märtsiga võrreldes oli tõus aga vastavalt 150 000 ja 36 000.
Naiste töötusmäär püsis ülemöödunud kuul EL-is ja euroalal varasema kuu tasemel, vastavalt 6,4 ja 7 protsendil. Meeste töötusmäär langes nii euroalal kui liidus tervikuna kuuvõrdluses 0,1 protsendipunkti võrra EL-is 5,7 ning euroalal 6 protsendile.
Eestis kasvas Eurostati andmetel töötus märtsis kuuvõrdluses 0,1 protsendipunkti võrra 7,8 protsendini, aastaga kasvas töötus 2,1 protsendipunkti. Töötute noorte osakaal püsis kuuvõrdluses 16,2 protsendil, aasta varem oli näitaja 11,6 protsenti.
Meeste töötus oli Eestis 7,9 protsenti, 0,3 protsendipunkti suurem kui veebruaris ning 2 protsendipunkti kõrgem kui 2023. aasta märtsis. Naiste töötusmäär püsis märtsis 7,7 protsendil, ent tõusis aastavõrdluses 2,1 protsendipunkti võrra.