P, 27.11.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ametiühingute nõuded lõpetavad palgarahu

Ametiühingute nõuded lõpetavad palgarahu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Hinnatõus on kiirenenud.
Hinnatõus on kiirenenud. Foto: graafika: Silver Alt

Ametiühingud, politseinikest kuni õpetajate ja arstideni, küsivad palka juurde. Riik enda teenistuses olijatele üldist palgatõusu aga veel lubada ei taha, küll aga on kohati kasvanud erasektoris hõivatute sissetulekud, kirjutavad Anneli Ammas ja Mikk Salu.

Ametiühingute keskliit avalikustas neljapäeval pöördumise tööandjate keskliidule alustada läbirääkimisi alampalga tõstmiseks 278 eurolt 325 eurole ja seda juba selle aasta juulist. Samal ajal andis keskliit ka oma liikmetele soovituse taotleda palgatõusu, eesmärgiks oleks suurendada tööjõukulusid tänavu vähemalt 6,3 protsenti ja järgmisel aastal vähemalt 4,9 protsenti.

Keskliit ei ole oma tegutsemises üksi. Üht-teist on juba juhtunudki.

Eelmisel nädalal sõlmisid Eesti Energia tütarettevõtted, kaevandused ja õlitööstus ametiühingutega uue kollektiivleppe, mille järgi tõuseb palk 5–11 protsenti. Äsja teatas palgatõusust ka Eesti Raudtee.

Ka teised ametiühinguorganisatsioonid ja erialaliidud on juba kas nõudnud palka juurde või peavad viimast nõu, mida ja kui palju küsida. Näiteks haridustöötajad nõuavad palgamäärade tõusu lausa 20 protsenti alates 2012. aastast. Päästjate ja politseinike puhul on miinimumnõudeks kaheksaprotsendiline tõus.

Soovid ei erine

Arstide liidu president Andres Mäesalu ütles, et nende volikogu tuleb alanud kuul kokku ja siis panevad nad paika oma soovid.

«Räägime 2012. aasta palkade tõusust. Palk on praegu liiga madal ja see ei vasta inimeste ootustele. Laiemalt vaadates on muidugi kogu tervishoiu rahastamises probleeme,» rääkis ta.

Samuti plaanivad palgatõusu küsida hooldustöötajad. Ka õdede liit kavatseb sõnastada oma palgatõusu-nõudmised.

Küsi kellelt tahad, üks on selge: palgarahu on läbi ja selle põhjendused on sarnased. Osaliselt on põhjuseks omavaheline kooskõlastamine – seda tunnistas ka ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga –, teisalt lähtuvad argumendid elementaarsest loogikast.

Esiteks hinnatõus. Viimastel kuudel on Eesti inflatsioon küündinud rohkem kui viie protsendini kuus (võrreldes aasta varasema ajaga). See on üks kõrgemaid näitajaid Euroopas.

Teiseks viidatakse, et erasektoris palgad juba tõusevad ja kui avalik sektor kaasa ei tule, siis hakkavad töötajad lahkuma.

Näiteks tervishoiutöötajate ametiühingute liidu juht Piret Kruuser märkiski, et nooremad hooldustöötajad juba lahkuvad Eestist: Inglismaal võivad nad teenida 1700 eurot, kodumaal aga vaid 320–400 eurot kuus.

Õdede liidu president Ester Pruuden lisas, et aastas jätab Eesti 200 meditsiiniõde, koolidest tuleb peale aga ainult 150.

«Kavatseme selle aasta jooksul välja käia ka õdede nõudmised palgatõusuks. Praegu meil veel konkreetseid arve ja protsente paigas pole. Palgatõus võiks tulla 2013. aastal – see oleks viimane aeg,» rääkis ta. «Meie paindumatu nõudmine on, et kui 2009. aastal kärbiti tervishoiuteenuste rahastamist kuue protsendi võrra, siis esimene asi, see raha tuleb tagasi anda,» lausus Pruuden.

Riigi seisukoha palgaküsimuses sõnastas rahandusminister Jürgen Ligi: «Üldist tõusu oodata pole.» Tööandjate keskliidu poolt annab vastuse alampalga-nõudele juhataja Tarmo Kriis: «Sellel aastal mitte.»

Need kaks meest viitavad, et Eesti majandus on veel habras ja erasektori palgatõus pole sugugi kindel. Statistikaamet küll näitab väikest palgakasvu, kuid mitte igal pool.

Palgatõus või lahkumine

Teenindus- ja kaubandustöötajate ametiühingu esimehe Elle Pütsepa sõnul pole nende liikmed palgatõusu näinud. «Müüjate, puhastusteenindajate ja turvatöötajate puhul muutusi pole. Näiteks Rimi ketis letitöötajate palgad langesid seitse-kaheksa protsenti,» lausus ta.

Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum märkis, et palgad on hakanud kasvama eelkõige ekspordile suunatud tööstusettevõtetes.

«Nende umbes 120 000 töötaja olukord on juba päris hea ja nende tõusev ostujõud peaks edasi mõjuma ka sisetarbimisele. See tekitab palgasurve muudes sektorites,» rääkis ta.

Küsimus, kas ja kuidas avaliku sektori töötajad lahkuma hakkavad, kui palgatõusu ei tule, on mõnevõrra komplitseeritum. Asjaosalised ise kinnitavad, et lahkuvad küll, kuid kindlasti pole see erapooletu arvamus.

Tegelikult pole Eestis uuritud seost töötajate palgamuutuste ja lahkumise tõenäosuse vahel. Ainsa sellise uuringu on teinud Praxise analüütik Andres Võrk politseinike kohta aastatel 2004–2007.

Autor märkis, et ei uurinud põhjuslikke seoseid, kuid tollane analüüs näitas, et kriitiline vahemik politseinikele on siis, kui nende palk jääb 80–120 protsendi vahele keskmisest palgast.

See tähendab, et kui politseiniku palk jäi 80 protsendi kanti võrreldes maakonna keskmisega, oli äraminemise tõenäosus suur, kuid üle 120 protsendi polnud samuti mõtet tõsta, sellest üle tõstmine enam lahkumist eriti ei mõjutanud – kes läks, läks niikuinii.

Teistele erialadele seost aga laiendada ei saa, sest võimalused on teised. Arstidele ja õdedele on variandiks välismaal töötamine, õpetajad ja politseinikud aga vaevalt mujal kui Eestis erialast tööd leiavad.

Kommentaar

Sven Rondik
haridus­töötajate liidu esimees:

Leppisime [eelmise haridusministri] Tõnis Lukasega kokku, et palgaläbirääkimised algavad mais. Nüüd on uus minister [Jaak Aaviksoo], saatsime ka talle ettepaneku mai teiseks pooleks. Oleme aluseks võtnud rahandusministeeriumi prognoosi keskmise palga kohta ning IRLi enda lubaduse tõsta nooremõpetajate palk riigi keskmise palga tasemeni. Sellest lähtuvalt küsime palgatõusuks järgmisel aastal 20 protsenti ning 2013. ja 2014. aastal mõlemal 11 protsenti.

Kalle Liivamägi
riigitöötajate ametiühingute liidu esimees:

Tuleme ametliku seisukohaga välja 18. mail, aga päästjate ja politseinikega on arutatud, et nende puhul võiks miinimumnõudeks, millega välja tulla, olla kaheksaprotsendiline palgatõus järgmisest aastast. Masu ajal vähendati astmepalkasid tegelikult ainult politseinikel ja päästjatel, see kaheksaprotsendiline miinimum oleks lihtsalt vana olukorra taastamine. Üldiselt, teiste riigitöötajate kohta öeldes on nõudmine see, et taastataks vähemalt 2008. aasta palgad.

Märksõnad
Tagasi üles