Teadlane: biomassi energeetikas kasutamine annab kokkuhoidu
/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
25. märts 2010, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2010/03/25/337454t1h64fa.jpg)
TTÜ soojustehnika instituudi teadlane Ülo Kask ütles maaviljeluse instituudi juubelikonverentsil, et biokütuste ja biomassi jäätmete ärakasutamine energiatootmises elavadab maapiirkondade majandus- ja sotsiaalkliimat.
Kase sõnul võimaldab biomassi kütusena kasutamine ära kasutada suhteliselt väikesi kaugküttevõrkusid soojuse ja elektri koostootmiseks. Tulemusena paraneb energiatootmise efektiivsus, vähenevad logistikakulud ja transpordiheitmed.
Põllumeestele annab biomassi kasvatamine ja biojäätmete kasutamine lisasissetulekut. Biomassi vääristamine tahketeks, vedelateks ja gaasilisteks biokütusteks annab võimaluse suurendada eksporti ja kasutada neid rohkem sisemaiselt. Selle tulemusel väheneb sõltuvus importkütustest, paraneb Eesti väliskaubandusbilanss ja konkurentsivõime.
Energia tootmiseks saab kasutada erinevat biomassi ja selle jääke nagu pilliroog, luhahein, puitjäätmed, rapsipressimise jäätmed, glütserool jt. Üks selline projekt on edukalt käivitunud Lihulas, kus kohalikus katlamajas põletatakse rannaniitudelt kogutavat heina.
Kase sõnu on sisuliselt uurimata põlevkivi ja biokütuste koos põletamine, gaasistamine ja pürolüüs. Üksikuid töid on tehtud, kuid seda tööd tuleb jätkata.
Riigi eesmärgiks on taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaalu tõstmine. Kuna tegemist on kallite seadmetega, siis on kohalikel omavalitsustel võimalus taotleda abi, kus riik tasub kuni poole projekti maksumusest.
Kogu teoreetiline biogaasihulk aastas oleks 377 miljonit kuumpeetrit, millest toodetava elektriga saaks varustada 224 000 leibkonda ehk 739 000 inimest, toodetava soojusega aga 99 500 leibkonda ehk 295 356 inimest.