Elekter läheb uuel aastal ligi kümnendiku jagu kallimaks
/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
2. detsember 2009, 08:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/12/01/275703t1had81.jpg)
Kolmeosaline hinnatõus kasvatab elektriarved peagi kaheksa protsenti suuremaks, lõviosa tarbijailt tulevast lisarahast läheb tuulest ja hakkpuidust elektri tootjaile.
Taastuvenergia tasu kahekordistub 1. jaanuarist kuuelt sendilt 12 sendile iga tarbitud kilovatt-tunni kohta. Samal päeval lisandub kaks senti elektriaktsiisile.
Kui juurde panna ka Eesti Energia jaotusvõrgu tasude tõus märtsist, kasvab elektriarve 7,7 protsenti: kodutarbija põhipaketis 147,14 sendilt 158,52 sendile.
«Inimesed panevad kindlasti hinnatõusu tähele, praeguses olukorras see kindlasti mõjutab tarbimist,» lausus Eesti Energia jaotusvõrgu juht Tarmo Mere. «Iga inimene vaatab, kuidas elektrit tarbib, seda kinnitab ka elektritarbimise graafik.»
Sentidest saavad miljardid
Viimase aasta jooksul on Mere iga üheksanda inimese oma ettevõttest koondanud või mujale tööle suunanud. Tema sõnul rohkem kokku hoida pole võimalik. Jaotusvõrgu tasude tõus tuleb tema sõnul peamiselt inflatsioonist ja riigimaksude tõusust.
Põhipanuse hinnatõusu annavad tuulest ja hakkpuidust elektri tootjad taastuvenergiatasuga.
Majandusministeeriumi asekantsler Einari Kisel märkis, et taastuvenergia tasu tõusu põhjuseks on uued elektrijaamad Väos ja Tartus, aga ka suur uus tuulepark Läänemaal Aulepas. Suvel tehtud poliitilise otsusega makstakse toetust Narva elektrijaamadele, kui need põlevkivikateldesse hakkpuitu kütavad.
«Rohkem nii suurt taastuvenergia toetussumma hüpet ei tule,» lausus Kisel.
Samas prognoosib majandusministeerium, et lähiaastail kasvab taastuvelektri toetusraha poolteise miljardi kroonini aastas.
Tuleval aastal tuleb taastuvaist allikaist 13–14 protsenti Eestis toodetud elektrist, s.o iga seitsmes kilovatt-tund tuleb hakkpuidust või tuulest või ka hüdroenergiast. Riigikogu otsusega saab iga taastuvelektri tootja 84 senti kilovatt-tunni kohta toetust.
Mäletatavasti seadustas eelmine riigikogu koosseis selle toetussumma 2007. aasta kevadtalvel. Selle otsuse taga oli Eestis harva nähtav poliitiline üksmeel – 84 sendi suuruse toetuse poolt hääletasid kõik riigikogu fraktsioonid.
«Toetuse eesmärgiks oli taastuvenergia osa suurendamine ja seda on toetus ka teinud,» lausus Kisel.
Aga kas 84 senti toetust äkki liiga helde käega antud ei ole?
Kiseli sõnul võiks konkurentsiamet seda mõne aasta pärast analüüsida, kui uued elektrijaamad on pisut aega töötanud. Ta märkis, et toetust tühistada või vähendada on keeruline, sest ettevõtjaile on loodud õiguspärane ootus lisaraha saada.
Rohkem taastuvenergiat
Üks toetuse saaja, Väos asuva Tallinna Elektrijaama juht Andres Taukar märkis, et taastuvenergia toetussummata poleks hakkpuidust elektrit ja sooja tootvat jaama ehitatud. Just Väo jaama ehitanud suurettevõtja Urmas Sõõrumaa saavutas 2007. aastal riigikogu fraktsioonide erakordse üksmeele.
Taukar polnud ärisaladusele viidates nõus ütlema, kas Väo saaks hakkama ka väiksema toetussummaga.
«Meie tegime ehitamisotsuse pärast seda, kui toetussumma oli otsustatud,» lausus ta. «Uutele koostootmisjaamadele, mis Paidesse, Kuressaarde ja Võrru tulevad, on ka 84 sendi suurune toetussumma liiga väike ja need vajavad ehitamise eel täiendavat investeeringutoetust.»
Taukar peab Eesti Energia Narva jaamadele toetuse maksmist mõttetuks.
«Eesmärk oli, et 2010. aastal on 5,1 protsenti tarbitavast elektrist taastuvenergia, tuleval aastal on protsent aga 12–14,» lausus ta. «See on põhjendamatu koorem meie elektritarbijaile, kusjuures ühtegi megavatti tootmisvõimsust juurde ei tule.»
Samas sundis just Väole makstav toetus Eesti Energia juhte tagant, et nõuda ka enda põlevkivikateldele taastuvenergiatoetus.