Uuring: Hea Ühingujuhtimise Tava hoopis hävitab kriisiajal väärtust

USA ühe suurema pettuse korraldanud Enroni juht Jeffrey Skilling sai karistuseks pikaajalise vangistuse. Foto: Scanpix Sweden

Pärnu Konverentside ajaveeb vahendab uuringut, millest selgus, et avalikele ettevõtetele kohustuslik Hea Ühingujuhtimise Tava pigem hävitab ettevõtetes kriisiajal väärtust.

Analüüs baseerub 26 Euroopa riigi noteeritud ettevõtte tulemustel (kokku 1197) enne ja pärast finantskriisi algust perioodil 2004-09. Tegemist on esimese uuringuga, mis käsitleb riiklike kriisiregulatsioonide mõju sama riigi ettevõtetele. Hea Ühingujuhtimise Tava (HÜT) järgimine on Euroopas avalikele ettevõtetele reeglina kohustuslik.

HÜTi koostisosadeks on sõltumatu nõukogu, rollide lahusus tippjuhtkonnas, juhtkonna ja omanike huvisid ühtlustav motivatsioonisüsteem ning kreeditoride ja väikeaktsionäride seadusandlikud kaitsemehhanismid.

HÜT ei omanud olulist positiivset, kuid ka mitte negatiivset mõju ettevõtete tulemustele enne kriisi. Kriisijärgselt selgus aga, et mõned HÜTi koostisosad tekitasid otsest kahju.

Paremaid tulemusi saavutasid ettevõtted, kus kogu võim oli selgelt juhatuse esimehe käes. Rohkearvulised komiteed ning komplitseeritud juhtimisstruktuur ja segased võimusuhted kahandavad samuti otsustusvõimet ja halvendavad tulemusi. Üldreeglina tasub tegevjuhtkonna usaldamine ennast ära.

Mõneti paradoksaalselt ja vastupidiselt tavaloogikale andis kriisis positiivseid tulemusi juhatuse liikmete suurem arv. Küll aga polnud mingit mõju juhatuse ja nõukogu liikmete sõltumatusel.

Kõige negatiivsema mõjuga oli loogiliselt võlakoorma suurus. Järgmiseks tuumapommiks osutus juhtkonna motivatsioonisüsteem kas optsioonide või boonuste kujul. See sundis võtma liigseid riske, selle asemel et konservatiivselt käituda. Mis aga veelgi hullem, nn tarkadel motivatsioonisüsteemidel polnud erilist mõju ka headel aegadel.

Positiivsemaid tulemusi ei suutnud kriisis saavutada ei perefirmad ega rahvusvaheliste korporatsioonide tütarettevõtted. Joone alla jääb riiklik äriseadustik/tava, mis mõjutas ettevõtete tulemusi positiivselt nii enne kui pärast kriisi. Kriisi käigus tõusis täiendavalt teemana üles kreeditoride kaitse, kuna see lubas võlausaldajatel toetada ettevõtteid tuginedes seaduste kaitsele.

Uuringu autorite arvates peaks avalike ettevõtete juhtimise regulatsioone headel ja halbadel aegadel varieerima. Buumiaja pattude lunastus kriisiperioodil värvib majanduskeskkonna veelgi tumedamaks.

Uuring tõstatab põhimõttelise küsimuse – kui palju on eetikat ja juhtimist ettevõtte tasandil üleüldse võimalik ja otstarbekas reguleerida. Turud tunduvad patustajaid regulatsioonidest tunduvalt karmimalt karistavat, seda tõestavad näiteks Anderseni ja Enroni juhtumid.