Konkurentsiamet nõuab Eesti Energialt klientide võrdset kohtlemist
17. juuli 2013, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkurentsiameti juht Märt Ots ütles, et Eesti Energia peab võrdselt kohtlema nii lepingulisi kliente kui ka üldteenuse kasutajaid.
Konkurentsiamet saatis eile Eesti Energiale kirja, nõudes odavamat elektrit. Ameti juht Märt Ots märkis, et tegu on eelotsusega, millele järgneb ettekirjutus. Paraku võib ettekirjutuse jõustumine venida kohtuvaidluste tõttu aastaid ja ka siis ei pruugi energiafirma elektrimüügi juurdehindlust vähendada.
Vaidluse all on üldteenuse juurdehindlus. Üldteenus tähendab elektrimüüki inimestele, kes ei ole sõlminud elektriostulepingut. Ots toonitas, et üldteenuse mõte on pakkuda mõistliku juurdehindlusega energiat kodutarbijatele.
Eesti Energia börsipaketis on juurdehindlus 0,29 senti koos käibemaksuga. Samadel alustel pakutava üldteenuse juurdehindlus on aga kolm korda suurem – 0,91 senti koos käibemaksuga.
Milline aga peaks olema üldteenuse juurdehindlus, seda Otsa kontor ei ütle.
Ots märkis, et on nõus sellega, et üldteenuse osutamise kulu on võrreldes börsipaketiga mõnevõrra suurem.
«Otseselt on raske öelda, kui suur on mõistlik üldteenuse marginaal, aga kui üldteenuse ja vabaturu teenuse marginaali vahe on kordades, siis see kindlasti ei ole mõistlik,» lausus Ots.
«Kui marginaali vahe on niivõrd suur, siis see näitab, et ühe teenusega teenitakse kasumit ja teise teenusega kahjumit või kaetakse vaevalt kulud,» lisas Ots. «Eesti Energia peab kliente võrdselt kohtlema, üldteenust tuleb müüa võrdsetel tingimustel teiste teenustega.»
Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink on varem öelnud, et börsipaketi juurdehindlus on sedavõrd väike suure konkurentsi pärast.
«Börsipaketis on oluliselt suuremad tarbimismahud, sest kuust kuusse suured kliendid lahkuvad üldteenuse kasutajate hulgast ja üldteenuse hind aina kallineb,» märkis Rink eile.
Ots kinnitas aga, et Eesti Energia peab nii börsipaketi kui ka üldteenuse kasutajaid võrdselt kohtlema.
Rink märkis, et konkurentsiamet võrdles Eesti Energia elektrimüügi kulutusi 2010. aasta kulutuste tasemega ja leidis, et võrreldes 2010. aasta kulutustega on energiafirma praegused kulud põhjendamatult kõrged.
«Infotehnoloogia kulud on Eesti Energial kasvanud kordades, sest suletud turul müüs Eesti Energia kindla hinnaga elektrit, aga praegu peame töötlema suurt infohulka. Iga tarbija iga tunni tarbimine tuleb võtta Eleringi andmelaost ja seda töödelda,» rääkis Rink.
«Meie seisukoht on, et meie infosüsteem on rahvusvahelise riigihankega hangitud, kõik asjad on ostetud hangetega, IT-inimesed on võetud tööle konkursiga. Kui see ei ole turuhind, siis mis on turuhind?» ütles Rink.
Rink ütles, et ta ei mõista sedavõrd pikka ja mahukat menetlust, sest üldteenuse marginaal mõjutab elektriarvet väga vähe. «Ma ei taha konkurentsiametit naeruvääristada, amet peabki üldteenuse kulukust hindama, aga minu arvates ei ole see mõistlik,» lausus Rink.