Andrus Hiiepuu: kui vaatame kõrvale, võib sellest küsimusest saada organisatsiooni kriitiline turvaauk

Elisa tegevjuht Andrus Hiiepuu. Foto: Erakogu.

Kontorist väljudes lukustame ukse, sest tunneme end nii turvalisemalt. Tööarvutites ehitame «müürid» küberpättidega võitlemiseks. Miks peaks aga rääkima rohkem psühholoogilisest turvalisusest organisatsioonis ja miks on seda nii keeruline saavutada?

Pöörame palju tähelepanu sellele, et meie töö oleks ohutu alates töö tegemise paigast töövahenditeni jms välja. Samal ajal kaitseme end ka usinasti küberohtude eest, tehes kõikvõimaliku selleks, et netipätid ei saaks seadmete kaudu meie turvalisust kõigutada. Samal ajal on veelgi olulisem mõelda psühholoogilisele turvalisusele, millest sõltub otseselt töötajate enesetunne ning laiemalt inimeste ja organisatsioonide võime katsetada ja areneda.

Kiiresti muutuvas keskkonnas õnnestuvad need organisatsioonid, kes on avatud õppimisele ja eksperimenteerimisele – koos kliendiga ja kliendi jaoks. See on oluline osa paindlikust organisatsioonist. Kui soovime olla nii stabiilsed kui ka dünaamilised, siis dünaamika eeldab eksperimenteerivat koostöövaimu ja sellega seotud oskuste ja keskkonna loomist kogu ettevõttes. Ja see on omakorda eelduseks, et organisatsioonis on inimeste jaoks loodud psühholoogiliselt turvaline sisekliima.