/nginx/o/2012/07/13/1213942t1h63e8.jpg)
Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ettevõttejuhtide küsitlusest selgub, et kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavusega on lood väga kehvad ja see on Eesti jaoks tõsine konkurentsipidur.
Uuring: tööjõu kättesaadavuses on Eesti Lõuna-Aafrikaga ühel pulgal
/nginx/o/2012/04/25/1073868t1hde4c.jpg)
7. jaanuar 2013, 14:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsitlus näitas, et valdavalt on ettevõtete juhid rahul Eesti ettevõtluskeskkonnaga ja hindasid seda 113 küsimuse kokkuvõttes 10-punktisel skaalal keskmisena 5,91 punktiga. Kiideti baasinfrastruktuuri, äriseadustikku, maksupoliitikat, juhtimise praktikaid jne. Alla viie punkti said välisinvesteeringud ja tööturg.
Kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus tööjõuturul sai hindeks 3,08. Probleem on olnud aktuaalne pidevalt ja isegi 2009ndal aastal, kui paljud ettevõtted töötajate arvu vähendasid, ei peetud tööjõu kättesaadavust rahuldavaks. Samas on just kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus riigi konkurentsivõimes oluline faktor, näitavad Lausanne`i juhtimise arendamise instituudi (IMD) uuringud. IMD 2012 aasta aastaraamatus asub Eesti 3,08-punktise hinnanguga oskustööjõu kättesaadavusele eelviimasel ehk 58ndal kohal. Vaid Lõuna-Aafrikas on olukord hullem kui meil.
Ettevõtjad kurtsid ka ajude äravoolu ja kompetentsete tippjuhtide puuduse üle. Ajude äravoolu hindasid juhid keskmise hindega 3,15 10st punktist. See näitab, et ajude äravoolu oht on väga suur ja tegelik äraminek arvestatav. Majanduskriis suurendas võimekate ja haritud töötajate riigist lahkumist veelgi.
Tasemel tippjuhtide puudus on samuti krooniline probleem. Ettevõtted tunnevad eriti puudust juhtidest, kel oleks välismaal töötamise kogemus või koolitus ekspordi alal. IMD edetabel näitab, et Eestis on probleem väga terav ja hullem on lugu veel vaid Bulgaarias ja Horvaatias.