Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pangad tahaksid eraisikute krediidiinfo registrit

Eurod FOTO: SCANPIX

Kuna Eestis puudub positiivne krediidiinfo register, pole pankadel aimu, kuidas on konkurentide kliendid oma varasemate laenukohustustega ümber käinud.

Rootsis on avalik reigister, kus pank saab laenuavaldust vaagides uurida, millised on inimese varasemad kohustused, perekonnaseis ning pensionifondid. Leedus on ühtne andmebaas krediidiinfo kohta. Eestis peab klient ise paberid ühest pangast teise viima. Avalik on info ainult võlglaste kohta.

 «Kui me teaksime positiivset krediidiinfot, jääksid halvad laenuotsused tegemata,» märkis SEB eraisikulaenude äriarendusjuht Triin Messimas.

«Saame küsida, et inimene läheks teise panka ja tooks tõendi, et tal ei ole seal kohustusi. Aga ühte koha, kus päringuid teha, ei ole,» lisas ta.

Seega pole Eestis sisuliselt  vahet, kas laenumaksed on tasutud õigeks päevaks või paarinädalase hilinemisega. Kui makse ei jää tasumata just kuudeks, ei mõjuta see kuidagi inimese võimalust tulevikus mõnest teisest pangast laenu saada. Samuti ei saa Eestis krediitkaardi väga ontliku ja korraliku kasutamisega teiste pankade silmis usaldust juurde võita.

Kuna pangad ei vaheta omavahel andmeid, kellele ja kui palju on näiteks kodulaenu antud, jääb inimesele ka võimalus korraga mitmest pangast laenu võtta. Kuniks esimene makse on tegemata, ei paista see tema kohustuste hulgast ka välja.

Tagasi üles
Back