Paet: ei saa rääkida eurokriisist kui sellisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välisminister Urmas Paet ütles New Yorgis Columbia ülikoolis toimunud ümarlaual Euroopa kriisi poliitilistest aspektidest kõneledes, et ei saa rääkida eurokriisist kui sellisest.
«Võime rääkida rahandus-, majandus-, pangandus- ja eelkõige võlakriisist, ka usalduskriisist,» sõnas Paet. «Euroopa on kriisiga toimetulekuks rakendanud mitmeid meetmeid ning tegevusel on kaks dimensiooni - ühelt poolt solidaarsus ja teisalt reeglid ning reformid.» Paeti sõnul on abisaajad kohustunud läbi viima struktuurseid reforme ning hoidma riigivõla kontrolli all.
Rääkides Euroopa tulevikust märkis Paet, et Euroopal on head eeldused majanduskasvuks ja -arenguks. «Vajalik on nii öelda kriisiriikide probleemid kontrolli alla saada, reformid ellu viia ja turgude usaldus taastada,» lausus ta. «Euroopa Liit on maailma suurim majandus ning euroala võlakoormus on väiksem kui USAl ja Jaapanil. Euroopa Liidu siseturg ning inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine on eeskujuks maailmas laiemalt.»
Paeti sõnul näitab ka Euroopa Liidu kandidaatriikide rohkus, et EL on jätkuvalt ligitõmbav.