:format(webp)/nginx/o/2023/08/30/15557877t1h188d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/04/26/16031690t1hfb4a.jpg)
Kõigi lotomängude peale kulutab Eesti inimene aastas keskmiselt kokku 223 eurot, mis riigifirma Eesti Loto juhatuse liikme Riina Roosipuu sõnul on teiste Euroopa riikidega võrreldes vähem.
Ühes kuus kulutab põhiosa (84 protsenti) mängijatest alla 40 euro kuus. «See on umbes 10 eurot nädalas, mis on üsna mõistlik,» märkis Roosipuu.
Ühe elaniku kohta kulutatakse Eestis lotomängule võrreldes teiste Euroopa riikidega keskmisest vähem. Näiteks arvloteriidele kulutab keskmine eestlane umbes 50 eurot aastas, samas Hispaanias, kus see number on kõige kõrgem, üle 230 euro aastas.
Roosipuu sõnul ei ole online-mängude populaarsus Eesti Loto mängijaid jaemüüki hülgama pannud ning paljud ostavad lotot nii veebist kui ka müügipunktidest. «Populaarseim Eesti kohalik mäng on jätkuvalt Bingo loto,» sõnas Roosipuu.
Möödunud aasta statistika näitab, et 80 protsenti kõigist mängijatest eelistavad Bingot ja ligikaudu 50 000 inimest 400 000 mängijast mängib ainult Bingo lotot. Siiski on märkimisväärne hulk inimesi, kes mängivad erinevaid mänge ning tihti ostetakse korraga mitu erinevat toodet. Roosipuu tõi välja ka selle, et eelmisel aastal turule toodud igapäevane lotomäng Jokker ja e-kiirloterii on leidnud koha nende hulgas, kes juba mängivad teisi mänge.
«Siiski on vaid väike osa, umbes 2000 mängijat, kes mängivad ainult e-kiirloteriid,» märkis Roosipuu.
Online'i kolimine ei ole hüppeliselt suurenenud
«Veebis mängimise populaarsus on suur ja ei ole viimastel aastatel väga oluliselt suurenenud, mullu osteti üle 65 protsendi kõigist Eesti Loto pakutavatest toodetest veebist ja see osakaal kasvab paari protsendi võrra aastas. Teistes Euroopa riikides, eriti vanas Euroopas, on veebis mängimise osakaal 10–15 protsendi tasemel, vaid meie naabrite juures Põhjamaades ja Lätis on see samuti üle 60 protsendi,» märkis Roosipuu, et viimastel aastatel ei ole lotosõprade käitumine eriliselt muutunud.
Üha enam eelistab nii Eesti kui muude riikide mängija saada võit kätte kohe ning see on ka põhjus, miks Eestis toodi turule oma e-kiirloterii. Kuigi arvloteriide osakaal on veidi vähenenud nii Eestis kui ka mujal maailmas, on Eesti Loto lototoodetest kõige suurem mängijaskond just arvloteriidel.
«Mänguhuvilisi on igas vanusegrupis, kuid kõige enam mängivad 26- kuni 55-aastased,» tõi Roosipuu välja, kummutades arvamuse, et lotot mängivad pigem vanemad inimesed.
/nginx/o/2024/04/26/16031724t1hc016.jpg)
Veebimüük vs jaemüük – kumb jääb peale?
Roosipuu sõnul on lotode jaemüük aastatega veidi vähenenud, kuna inimesed eelistavad mugavust. «Veebimüügi osakaal kogumüügist on suurem, kuid paljud jaemüügist ostjad ostavad ka veebist, seega pole olukord nii mustvalge,» selgitas Roosipuu. Ta lisas, et 68 protsenti mängijatest teeb ostu veebis ja 42 protenti ostab pileti müügipunktist. «Jaemüük on meie jaoks endiselt oluline kanal arvloteriide müügis ning ka paberloteriide müük on püsivalt kasvanud,» märkis Roosipuu.
Roosipuu sõnul on loto mängimise peamine motivaator unistus suurest võidust. «Inimesed loodavad võita suure summa, neile meeldib unistada selle raha kasutamise võimalustest,» kommenteeris ta. Samas põhjendab umbes 15 protsenti inimestest oma loteriis osalemist sooviga toetada ühiskonda. «See on hea argument, eriti kui seekord ei võitnud,» lisas lotojuht humoorikalt.
Eesti Loto tasub riigikassasse hasartmängumaksu, sellest aastast on see 22 protsenti piletimüügist laekunud summast. Riigile laekunud hasartmängumaksust 47,8 protsenti läheb Eesti Kultuurkapitalile ja ülejäänud osa neljale ministeeriumile – sotsiaalministeeriumile, kultuuriministeeriumile, haridus- ja teadusministeeriumile ning rahandusministeeriumile.
Statistikaameti andmetel laekus riigile mullu hasartmängumaksu 48,6 miljonit eurot ehk tunamullusest 1,6 miljonit eurot enam.
Eesti jääb alla naaberriik Soomele
Roosipuu märkis, et elaniku kohta ostetakse kõige enam loteriipileteid Soomes, Kreekas ja Norras. «Kui vaadata arvloteriide ja kiirloteriide müüki, siis arvloteriide poolest on esirinnas Hispaania, Iisrael, Soome ja Norra,» selgitas Roosipuu. Kiirloteriid on populaarsemad Itaalias, Portugalis ja Prantsusmaal.
«Vanades Euroopa riikides on veebimängude osakaal väga madal,» lisas ta.
Koroonapandeemia mõjul toimus küll märgatav kasv, kuid veebi osakaal loteriide müügis on keskmiselt ikka vaid 12 protsenti.
Sel aastal fookuses kestlikkuse küsimused
Roosipuu sõnul on Eesti Loto üldine eesmärk jääda truuks loteriile ning avastada uusi võimalusi ja väljakutseid nende toodete arendamisel. Ühe uuendusena toob ta Jokkeri viimise jaekaubandusse, võimaldades selle soetamist lisaks veebist ka füüsilisest müügikohast. Samuti plaanitakse täiendusi e-kiirloteriidele ja otsitakse täiendavat mängutootjat. «Praegu pakume vaid ühe rahvusvahelise tootja mänge,» selgitas Eesti Loto esindaja.
«Üks suur muudatus sel aastal, mis võib mängijale jääda vähem märgatavaks, on jaevõrgu arendamine,» märkis Roosipuu. Selle eesmärgi täitmiseks on juba ka logistikat automatiseeritud. «Lähiaastatel kaalume tuua turule ka uusi rahvusvahelisi lotomänge».
«Lisaks oleme võtnud oluliseks teemaks kestlikkuse küsimused. Vastutustundliku mängimise põhimõtteid oleme järginud pidevalt, sest hasartmängimisega kaasnevad võimalikud sotsiaalsed riskid on meie kõige olulisem kestlikkuse teema. Otsime lisavõimalusi oma tegevusest tuleneva keskkonna jalajälje vähendamiseks,» toonitas Roosipuu.
2024. aasta suurvõidud
1 000 000 eurot
7. jaanuaril Vikinglotto Miljoniloosi võit. Võitjaks osutus Harjumaalt pärit kolme lapse isa, kes plaanib võiduraha eest valmis ehitada ka kodumaja.
426 671,80 eurot
Bingo loto jackpot, võidupilet osteti internetist. Võitjaks on 50ndates Saaremaa naine.
100 000 eurot
Vikinglotto igakuine lisavõit 100 000 eurot. Võidupilet osteti internetist ja võitjaks oli 50ndates Pärnu mees.
2023. aasta suuremad võidud
Eesti Lotol oli mullu 88 miljonit eurot müügitulu ning võitudena maksti välja 44,4 miljonit eurot. Enamiku puhul oli tegemist väiksemate võitudega, üle 100 000 euro võideti 2023. aastal 15 korral.
15 suurvõidust kuus läks Tallinnasse või Harjumaale ning ülejäänud üle Eesti laiali (Põlvamaa, Valgamaa, Jõgevamaa, Viljandimaa, Läänemaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa, Saaremaa).
2023. aasta suurim võit tuli Eestisse Eurojackpotiga, kus võideti 1+5 tabamusega 1,78 miljonit eurot.
Võidetud summadega makstakse laene, ostetakse kodu või auto, investeeritakse, reisitakse, vanemad inimesed aitavad lapsi.