Made in China ei ole enam odav

Kalev Aasmäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina lipp
Hiina lipp Foto: SCANPIX

Tänasel Balti-Hiina iga-aastasel ärikonverentsil Tartus rääkis mitme Hiina-Eesti ekspordifirmaga seotud ning muuhulgas ka Raatuse International Trade’i nõukogu liikmena tegev olev Xiaotian Zhang Hiina majandus- ja investeerimishuvide tulevikusuundadest.

«Märk Made in China ei tähenda enam odavat tootmist,» ütles Zhang, väites, et Hiina kui odava tööjõuga maa kuulsus on kadumas.

Hiinas saavad Zhangi väitel näiteks kingatehaste tavatöölised juba 400-500 eurot kuus brutopalka,  vanemtööliste palk võib ulatuda lausa 1200 euroni. Seejuures mainis ta, et Hiinas ei pea väikema kui 450 euro suuruse palga pealt maksma ka tulumaksu.

«Hiina ei ole enam maailmale tehaseks, järgmise viie aasta jooksul üritame saada hoopis juhtivaks tehnoloogiariigiks,» ütles Zhang.

Balti regioon huvitab Hiinat peamiselt tänu oma suurepärasele asukohale ida ja lääne vahel, siin on stabiilsed, väljaarenenud ühiskonnad ja infrastruktuurid ning samas ka innovaatilised ideed.

Hiina on tänu oma kasvavale majandusele hädas energianappusega ning see on ka välisinvesteeringutest ka näha – viimase seitsme aastaga on investeeritud energiasektorisse 192,1 miljardit eurot, sellele järgnevad metallitööstus ja transpordisektor vastavalt 84,2 ja 71,9 miljardi euroga.

Mis võiks Hiina ettevõtteid välisturgudel enim paeluda?

Zhang tõi välja Hiina ettevõtete seas läbi viidud uuringu, mille kohaselt huvitab neid enim turuosa tekitamine ja suurendamine. Teisel, kolmandal ja neljandal positsioonil olid aga arenenumate tehnoloogiate õppimine, nende kohta info hankimine ja lõpuks ka võõrtehnoloogiate omastamine ja kasutuselevõtt.

Eesti puhul tunneb Hiina Zhangi sõnul erilist huvi innovatiivsete infotehnoloogiliste lahenduste ja energiatehnoloogiate vastu.


 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles