/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/04/25/16029705t1h4cc6.jpg)
Esmaspäeval kogunenud koalitsiooninõukogu läks laiali tänasele valitsusele kahjuks iseloomuliku tulemusega – midagi ei otsustatud, plaani ei koostatud, kaos riigi rahanduses süveneb endise hooga, järgmine kord hakatakse raha peale mõtlema augustis.
«Praegune tegevusetus maksab meile tulevikus rängalt kätte. Parempoolsed ei räägi pensionifondi külmutamisest ja vajadusel kärpimisest niisama inimeste hirmutamiseks, asi on reaalselt väga hull, meie elukvaliteet on suures ohus,» hoiatas Parempoolsete juht Lavly Perling.
Praegu on iga kaheksas Eesti riigi kulutatud euro laenatud, riigirahandus keerleb nõiaringis, kust välja murdmiseks on vaja konkreetseid, olgugi raskeid ja ebapopulaarseid otsuseid. «Praegu peab valitsus võtma igal aastal 2 miljardit laenu, et riigi jooksvaid kulutusi katta. Meie kõigi ühine võlg on paisunud viimase viie aastaga pea kolmekordseks,» ütles Perling.
See võlg sööb juba praegu riigi võimet pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid: tänavu kasvab intressikulu 240 miljoni euroni ja Eesti Panga hinnangul peame 2028. aastal maksma juba pool miljardit intresse aastas. «See on 700 eurot aastas igalt tööinimeselt, umbes sama palju kulub aastas kogu Eesti kõrgharidusele.»
Kui 2019. aastal moodustas meie kõigi ühine võlg 8,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, siis tänavu on see jõudnud juba 22,6 protsendini. Võrdluseks – see on täpselt sama asi, kui keskmist palka teeniv inimene oleks võtnud igapäevaste kulude katteks enam kui 5000 eurot kiirlaenu ning kavatseks võlgu elamist ka rahumeeli jätkata.
«See ei ole jätkusuutlik. Täpselt nii, nagu kiirlaenude keerisesse sattunud inimene peab oma kulutused üle vaatama, tuleb praegu toimida ka keskvõimul – praeguste kulude sellisel viisil katmine ei saa lihtsalt heaga lõppeda,» märkis Perling. Kui inimese kuluralli lõpeb tavaliselt kohtutäituri büroos, siis riigi puhul on näide ees finantskriisi aegsest Kreekast – maksejõuetuks muutunud riigile antakse välisabi, mille tingimus on, et meie kulutuste üle ei otsusta enam meie ise, vaid Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF) läkitatud eksperdid. «Siis ei ole enam jutt pensionifondi ja riigipalgaliste sissetulekute külmutamisest, vaid kümnete protsentide kaupa kärpimisest, ühiskondlik šokk saab olema väga valus,» nentis Perling. Seda olukorda tuleb iga hinna eest vältida, rõhutas ta.
Valdava osa riigieelarve puudujäägist moodustavad Reformierakonna, Isamaa ja sotside juhitud koalitsiooni 2022. aasta otsused: peretoetuste ja pensionite erakorraline tõus, tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. Küllap seetõttu püsib rahanduskriisi süvenedes vagusi ka opositsioon – Isamaa ja Keskerakond on olukorras suuresti vastutavad. «Neid kulusid tehti valijate meelitamiseks, need jäeti teadlikult riigieelarves katteta,» rõhutas Perling. Parempoolsed oli ainus erakond, kes juba enne viimaseid valimisi hoiatas läheneva rahandusliku kaose eest.
Nüüd räägivad valitsuserakonnad, et vajalikus mahus kärpida pole võimalik, tuleb tõsta olemasolevaid makse ja kehtestada uusi. «Eriti küüniline on jutt julgeolekumaksust. Julgeolekut ei ole võimalik maksustada, tegelikkuses saab tõsta kas tulumaksu või käibemaksu, või siis kehtestada näiteks uusi varamakse. On ilmne, et nn julgeolekumaksuga kogutud raha läheks otsejoones seni võetud laenude intresside tasumiseks,» ütles Perling.
«Julgeolekumaks on silmamoondus, valitsuse rahahädas ei ole süüdi julgeolekule tehtud kulutused,» rõhutas ta. Vaid murdosa eelarveaugust on tekkinud kaitsekulutuste tõusust, on tunnistanud ka kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Tiina Uudeberg. Läinud aastaga võrreldes on kaitsekulud tõusnud 200 miljoni euro võrra, samas kui juba läinud aasta lõpus ületasid eelarve kulud tulusid 1,3 miljardi euro võrra. «Samahästi võiks valitsus öelda, et plaanib kehtestada pensionimaksu, et eakaid ikka toetada saaks,» tõdes Perling.