Eesti Pank: kõik euroliidu pangad peaksid olema ühise järelevalve all
12. september 2012, 16:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Panga asepresident Madis Müller ütles Kuku raadio saates «Vahetund Postimehega», et kõik Euroopa Liidu riigid peaksid olema haaratud ühtsesse pangajärelevalvesse, kuid esialgu jäävad nii Taani kui ka Rootsi uuest süsteemist välja.
Müller märkis, et Eesti on erandlik riik Euroopas, sest meie pangandust kontrollivad täielikult välispangad.
«Meile on tähtis jätkata koostööd ka väljaspool euroala,» ütles Müller.
«Meie jaoks on tähtis, et reeglistiku ühtlustamine ei toimuks ainult euroalas, vaid kogu Euroopa Liidus,» kinnitas Müller.
«Praegu on ühised kapitalinõuded ja ka muid nõudeid, aga tuleks minna kaugemale. Küsimus on sanktsioonides pankadele, kes ei täida nõudeid. Suur osa praktilisi küsimusi on erinevates liikmesriikides erinevalt reguleeritud,» jätkas Müller.
Müller märkis, et veel suurem reeglite ühtlustamine kogu Euroopa Liidus oleks vajalik, aga ka rootslased on öelnud, et pole mõeldav anda kontroll pankade üle Euroopa Keskpangale olukorras, kus neil ei ole Frankfurdis keskpangas sõnaõigust
«Kuigi vabatahtlikult on võimalik ka euroala välistel riikidel liituda loodava pangandusliiduga, siis ma ei kujuta ette, kuidas see praktiliselt võimalik oleks,» ütles Müller.
Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi lähevad Euroopa Keskpanga järelevalve alla esmalt abi vajavad pangad 1. jaanuarist 2013. Tuleva aasta keskpaigast suured pangad ja 2014. aasta algusest kõik 6000 Euroopa panka.
«Keegi ei kujuta ette, et 6000 panka saaks praktiliselt järelevalveta Frankfurdist, igapäevane töö tuleb detsentraliseerida, aga tähtis on see, et lõplik vastutus kõigi pankade eest jääb Euroopa Keskpangale,» ütles Müller. «Mitmes liikmesriigis tuleb teha teistsuguseid otsuseid järelevalvelistes küsimustes. Praegu võivad järelevalve organid teha sarnases olukorras erinevaid otsuseid.»
Pangandusliidu loomine tähendab seda, et ESM hakkab uuest aastast pankadele otse abi andma vahenduseta. ESM hakkab osanikuks abi eest pankades.
«Nõiaring nõrkade pankade ja valitsuste suurte kohustuste vahel on vaja lõhkuda,» kommenteeris Müller.
Müller märkis, et kiirustamise põhjus on Hispaania pankade olukord.
«Tähtis on, et me ei peaks Euroopa ühise rahaga lappima auke, mis tekkisid enne ühist järelevalvet. Tegelikult bilansid puhastatakse, kui on tekkinud uus ja puhas pank, siis sinna võiks pakkuda Euroopa ühist raha,» ütles Müller.
Seni on palju pahameelt põhjustanud pankade päästmine, kus kasumid on jäänud pankuritele, aga kahjum maksumaksjatele.
«Väga oluline on, et kui valitsus tuleb aktsionäriks, siis senised aktsionärid peavad kaotama oma osaluse. Ei peaks andma raha ja lootma, et kõik läheb paremaks. Kui pank on põhja juhitud, siis senised aktsionärid ja võlausaldajad peavad kannatama. Hoiused on kaitstud ühiste reeglite järgi,» kommenteeris Müller.
«Kapitali peaks andma põhimõttel, et antakse puhtalt lehelt ega päästeta seniseid pangaomanikke,» kinnitas Müller.