/nginx/o/2009/02/11/131499t1he094.jpg)
Peaminister Andrus Ansipi sõnul suureneb töötus kindlasti ka lähitulevikus, põhiliselt tulevad töötud ehitussektorist ja ehitusmaterjalide tööstusest.
Ansip: enim töötuid tuleb ehitussektorist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui jaanuari lõpus oli tööturuametis ametlikult registreeritud ligi 39 000 töötut, siis peaminister Andrus Ansipi hinnangul on tegelik töötute arv sellest märksa suurem.
«Töötus suureneb ka lähemas tulevikus, see on selge, põhiliselt töötud tulevad meil ehitussektorist ja ehitusmaterjalide tööstusest, mille viimased arengud on väga halvad. Novembris ehitusmaterjalide tööstuses tootmismaht vähenes 40 protsenti võrreldes aasta tagusega, detsembris koguni 43,5 protsenti,» rääkis Ansip Vikerraadio saates «Reporteritund».
Ansip meenutas, et palju on räägitud sellest, et meil kolme aastaga ehitajate arv kahekordistus - kui 2005. aasta lõpus algul oli pisut 40 000 ehitaja, siis möödunud aasta lõpus juba 82 000.
«Loomulikult, kui ehitustellimusi enam ei ole ja inimesed kortereid nii massiliselt enam ei osta, siis väga palju nendest kolme aasta jooksul lisandunud ehitustöölistest peavad leidma endale uue elukutse ja valutult see kindlasti ei sünni,» arvas Ansip.
Ümberõpe aitaks
Nendel inimestel soovitaski peaminister kinni haarata võimalusest ümber õppida. Riik on tema sõnul ümberõppesse investeerinud märgatavalt suuremaid summasid kui varasematel aastatel.
Ka statistika kinnitab, et ümberõppes osalejate arv on väga kiiresti kasvanud, isegi kahekordistunud. «Meil oli pikka aega oli ümberõppel osalejate hulk 6-6,5 protsenti töötajaskonnast, nüüd on see üle 10 protsendi, kuid seda on endiselt liiga vähe. Rootsis ja Taanis osaleb näiteks 50 protsenti kõikidest töötajatest aasta jooksul täiend- või ümberõppes.»
Ansip lootis, et ümberõppe süsteem oluliselt paraneb seoses töölepinguseaduse rakendumisega, sest see peaks rohkem motiveerima täiend- ja ümberõppes.
«Täiend- ja ümberõppes osalemine peaks olema pidev protsess, mitte meelde tulema siis, kui töökoht juba kadunud. Tegelikult oleks hästi toimiv süsteem selline, kus inimesed pidevalt õpiksid ja täiendaksid end ning ümberõppega võiksid tegelema hakata juba siis, kui tunnevad, et töötavad hääbuvas ettevõttes, ei pea selle pankrotistumist tingimata ära ootama.»
«Jääb üle ainult kahetseda, et me oleme pikka aega rahuldunud sellega, et vaid 6 protsenti töötajatest ümber õpib,» tõdes peaminister. «Töölepinguseaduse vastuvõtmisega jäime tööpuuduse kiirele kasvule jalgu,» tõdes peaminister.
Tööturuameti andmetel on sel aastal vähem kui kahe kuu jooksul ümberõppesse suunatud juba 2312 töötut. Ameti pressiesindaja Erko Vanatalu sõnul sel aastal ümberõppijate arv kindlasti suureneb märgatavalt. Mullu suunati uut ametit õppima terve aasta peale kokku 6117.