/nginx/o/2012/05/31/1138646t1h2142.jpg)
USA laenukulud langesid 1946. aasta tasemele, Saksa ja Suurbritannia omad lõid aga kõigi aegade madalusrekordid – niivõrd suur hirm tabas investoreid Hispaania ja Itaalia võlakriiside väljavaade pärast.
Algas investorite tormijooks turvapaikadele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meeletust turvapaikadesse tunglemisest kõnelevad Saksa 2-aastaste riigivõlakirjade tootlused, mis esmakordselt 0 protsendi peale kukkusid – allapoole Jaapani taset.
See tähendab, et investorid on valmis Berliinile tasuta laenu andma.
USA 10-aastaste riigivõlakirjade tootlused langesid aga 1,62 protsendi peale. Global Financial Data andmetel nähti sellist taset viimati 1946. aasta märtsikuus.
10-aastaste Saksa võlakirjade tootlused kukkusid 1,26 protsendile, Taani omad pidid äärepaelt protsendi piiri purustama, jäädes toppama 1,09 protsendi juures.
Briti riigivõlakirjade tootlused pudenesid 1,64 protsendi peale – madalaim alates aastast 1703, mil arvestus algas.
«Need on ekstreemsed tasemed, kuna me oleme ekstreemselt ohtlikus olukorras. Inimesed lihtsalt tahavad, et nende raha oleks kohas, kust selle pärast tagasi saaks. Varsti hakkavad nad Saksamaale või USA-le peale maksma, et nood nende raha eest hoolitseksid,» ütles sõltumatu krediidianalüüsi firma Swordfish Researchi juht Gary Jenkins.
Tung turvapaikadesse vallandus, kui Itaalia ja Hispaania olukord veelgi halvenes – kusjuures tegemist on euroala suuruselt kolmanda ja neljanda majandusega.
Itaaliat tabas pettumus võlakirjaoksjonil, riigi laenukulud kerkisid esmakordselt alates jaanuarist taas üle 6 protsendi piiri.
Euro langes dollari suhtes esmakordselt kahe aasta jooksul alla 1,24 dollari piiri.
Segadus selle ümber, kuidas Hispaania valitsus Bankia panka päästa kavatseb, rebis aga Hispaania ja Saksamaa laenukulude vahe taas rekordiliseks: 540 baaspunkti.
Analüütikute sõnutsi tähendavad niivõrd kõrged tootlused seda, et arvelduskojad võivad varsti tõsta tagatist, mida nad maakleritelt Hispaania võlakirjade vastu nõuavad. Just selline samm tõi kaasa Portugali ja Iiri kriisi eskaleerumise.
Euroopa Keskpank (EKP) on selge sõnaga öelnud, et Hispaania ei saa kasutada Bankia rekapitaliseerimiseks nende likviidsusoperatsioone.
Samas ütles keskpank eile, et neilt polegi veel ametlikult nimetatud plaanide osas nõu küsitud.
Turud valmistuvad üha tugevamateks tormideks, kuniks poliitikud radikaalsemalt sekkuvad.
Investorid eelistaksid üht kahest: kas EKP ostaks piiramatus koguses Hispaania ja Itaalia võlakirju või lepiksid euroala riigid kokku eelarveliidus, pannes võlad ühte kappi.
«Nüüd tuleb kõik mängu panna. Hispaania on poolikute meetmete jaoks liiga suur. Sekkumine peab olema esiteks massiivne, aga teiseks peab pühendumine olema kogetav ja jäägitu,» ütles Jenkins.
Ta soovitas, et EKP võiks seada Hispaania ja Itaalia laenukuludele ülempiiri.
Copyright The Financial Times Limited 2012