Pensionifond töötajatele? Pigem siiski mitte

Kalevi töötajad Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Põhjamaades on väga levinud, et firmad panustavad oma töötajate pensionifondi ja ka Eestis võiks vähemasti muutunud maksustamise poolest ettevõtjad taolist motiveerimisviisi kasutada.

Kuid pigem on ettevõtjad siiski praegu äraootaval seisukohal. «Liiga kallis, mõtleme veel, inimesed ise pole sellest huvitatud,» kõlavad põhjendused.

Prisma Peremarketi personalidirektor Reet Ratas ütles, et tööandjapensioni kasutusel ei ole ja hetkel ei ole see ka päevakorras. «Püüame oma töötajaid motiveerida võimalikult käegakatsutavate teguritega nagu konkurentsivõimeline ja töötaja oskustele vastav palgatase, demokraatlik töökeskkond ja näiteks sportimisvõimaluste toetamine,» rääkis ta. «Kindlasti aga jälgime, kas ja kuidas tööandjapension Eesti erinevate ettevõtetes käivitub.»

EMT personalijuht Terje Kuusik ütles, et praegu ettevõttes alles tegeletakse selle teema analüüsimisega ja otsus sünnib ehk sügisel.

Kallis lõbu

Eesti Energia tasustamise valdkonna juht Sirje Tamberg ütles, et Eesti Energias töötajatele tööandjapensioni võimalust ei ole paktud, sest 7700 töötajaga ettevõtte jaoks oleks see väga kulukas. «Oleme loomulikult kaalunud erinevaid võimalusi töötajate motiveerimiseks, ent kuna otsus rakendada motivatsioonipaketi osana tööandjapensionit oleks seotud väga suurte tööjõukulude kasvuga, siis hetkel me seda siiski teha ei plaani,» rääkis Tamberg. «Meie töötajaskond on sedavõrd suur, et töötajate hulgas nii neid, keda selline süsteem motiveeriks kui ka neid, keda see ei motiveeriks.»

See kui vajalikuks tööandjapensionit peetakse sõltub Tambergi sõnul muuhulgas näiteks positsioonist, haridusest, sissetulekust, vanusest ja paljust muust. «Ettevõtte jaoks on tööandjapension võimaluseks näidata hoolivust ettevõtte jaoks kriitilise tähtsusega töötajate suhtes,» sõnas ta. «Seetõttu ei saa välistada tööandjapensioniga liitumise võimaluse pakkumist näiteks inseneride motivatsioonipaketis, kelle jaoks soovime olla tööandja kogu eluks.»

Ka AS Webmedia Group pole siiani töötajate pensionifondi panustanud, aga personalijuht Kairi Pauskari kindlasti ettevõttes kaalutakse tulevikus mõtet luua lisaks abiellumise ja lapse sündimise toetusele ka pensionifondi kogumise süsteem.

Töötajad pole asjast huvitatud

ASi Kalev personalidirektor Krista Laever ütles, et Eesti töötajatel reeglina puuduvad pensioniga seoses ootused tööandjale. «Pigem eeldatakse tööandjalt motiveerivat töötasu ja muid soodustusi nagu tasustatud lisapuhkus, tulemustasud, paindlik tööaeg, ametiauto kasutamine jms,» rääkis ta. «Oma rolli mängib ka meie tänane elatustase: sissetulek kulub enamasti igapäevaste vajaduste katmiseks, vähem on võimalust panustada tulevikku. Leian, et töötajal peab olema endal võimalik otsustada kas ja kui palju ta panustab oma pensionifondi ning kui palju sissetulekust kasutab igapäevasteks kulutusteks.»

Tööandjate-poolne panustamine oma töötajate pensionifondi on suhteliselt levinud mujal Euroopas, eriti Skandinaavia riikides – kuid ka seal on Laeveri sõnul juba märgata selles küsimuses toimuvaid muutusi. Enam ei panustata pensionifondide temaatikasse nii palju, kuna töökultuur on muutumas. «Praegune põlvkond ei plaani enam töötada ühes ettevõttes 20, 30 või 40 aastat, vaid suundub pigem 5-10 aasta tagant uusi väljakutseid otsima. Sama kehtib ka Eestis,» ütles ta.

Seda kõike silmas pidades ei olda Kalevis praegu kaalumas võimalust motiveerida oma töötajaid panustamisega nende pensionifondi. «Vestlustes töötajatega ning ka uute töölekandideerijatega ei ole pensionifondide teema jutuks tulnud, millest võib ka järeldada vastava huvi puudumist töötajate seas,» ütles Laever.

SEB hakkab töötajatele pensioni koguma

Ettevõtjatest hakkab taolist soodustust oma töötajatele pakkuma SEB, kelle tööandja pensioni lahendusega võivad liituda kõik ettevõtjad. Alates 1. juulist võivad ka kõik SEB töötajad liituda tööandja pensionifondiga. SEB personali ja koolituse divisjoni direktori asetäitja  May-Liis Veinjärv ütles, et pank saab tööandja pensioni süsteemi rakendamisega astuda olulise sammu edasi vastutustundliku tööandja tiitli suunas. «Mujal maailmas on tööandja poolne panus töötaja pensionisse panustamisel väga tavapärane ning skeeme selle elluviimisel on erinevaid,» rääkis Veinjärv. «Arvestades Eesti pensionisüsteemi väga soodsat maksustamist, on meie võimalused III samba ja tööandja pensioni abil oma tulevikku kindlustada ühed maailma parimad.»

Kui varem maksustati taolised soodustused erisoodustusmaksuga ning juba sellepärast ei olnud ettevõtjaid nende rakendamisest huvitatud. Jaanuarist aga on võimalik teha tulumaksuvabalt sissemakseid kuni 15 protsendi ulatuses töötajale kalendriaasta jooksul makstud ja tulumaksuga maksustatud väljamaksete summast, mis ei ületa aastas 6000 eurot. Tööandjapensioni puhul teeb tööandja makseid töötaja pensioni III samba lepingusse. Maksustamise aspektist on tegemist hariliku palgatuluga, mis kantakse töötajale palga maksmise asemel tema pensioni III samba tootesse. Tööandja ei tasu nimetatud maksetelt tulumaksu ja töötaja ei saa tööandja poolt tehtud III samba sissemaksetelt tulumaksu tagasi, küll aga tuleb tööandjal kinni pidada kõik muud töötasu maksmisega seotud maksud.