TOP20 Investorite lemmiklood: Maxima üllatus, Eesti Panga hiidkahjum ja Tallinki koondamine

PM Majandus
Copy
Investeerimine: 5-eurosest saab 50 eurot.
Investeerimine: 5-eurosest saab 50 eurot. Foto: IMAGO/ Scanpix

Postimehe investorkülje lugejaid huvitasid lõppeval aastal kõige enam just järgmised teemad.

1. OOTAMATU 〉 Maxima Eesti juhiks ei saa leedulane, vaid eestlane

Tavaliselt saavad Maxima grupis tippjuhtideks leedulased. Ja mitte ainult: valitseb maskuliinsus. Aga selle aasta alguses toimus midagi müüdimurja sarnast: Maxima Eesti juhiks sai alates veeburarist Edvinas Volkase asemel Kristina Mustonen.

Kristina Mustonen.
Kristina Mustonen. Foto: Kadri Purje

2. Uskumatu number: Eesti Pank sai hiidkahjumi

Eesti Pank raporteeris, et kui 2021. aasta puhaskasum oli 3,7 miljonit eurot, siis 2022. aasta kasum oli null eurot. Kuid see pole veel kõik, sest paraku ei sisalda finantstulemus kõike. Koos Euroopa Keskpanga varaostuprogrammide kahjumi Eesti Panga osaga ulatus tegelik tulemus 1,5 miljardi eurose kahjumini.

3. Admiral Markets sulges 65 000 eurot kaotanud investori konto

Investeerimisplatvorm Admiral Markets sulges konto, mille kaudu investor oli paigutanud kümneid tuhandeid eurosid. Ettevõte saatis kliendile teavituse, milles viitas kasutustingimuste rikkumisele. Klient aga kinnitas, et firma viidatud reeglit tingimustes kirjas ei ole. «Juhin tähelepanu, et niikaua, kuni ma raha kaotasin, minu käest mingeid tõendeid ei nõutud. Kauplemist hakati takistama alles siis, kui see minu jaoks midagi teenima hakkas,» teatas investor Andrew Postimehele.

Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.
Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene. Foto: Eero Vabamägi

4. Tallink koondab Eestis ja Lätis sadu töötajaid

Tallink teavitas aprilli lõpus Eesti ja Läti ametiühinguid ja mõlema riigi töötukassat kollektiivse koondamise plaanist. Tallink Grupp andis teada, et optimeerib Eestis ja Lätis meretöötajate koosseisu laevade Isabelle ja Star pikaajaliste rendilepingute tõttu ning alustab mõlemas riigis kollektiivse koondamise läbirääkimisi.  Kuna Star ja Isabelle renditakse välja mitmeks aastaks ilma meeskondadeta ning mitmed kontserni laevad on juba mõnda aega samuti välja renditud, ei ole Tallinkil lähitulevikus võimalik kõigile ettevõtte töötajatele samas mahus tööd pakkuda.

5. Tallinki laevapere pidas hoiatusstreiki: me ei lepi mingi 7-10% palgatõusuga kahe aasta eest

16. jaanuari  õhtul läksid Tallinki Baltic Queeni laeva reisijad ja seejärel kogunes osa laevaperest D-terminali enne laeva väljumist hoiatusstreiki ja kõnekoosolekut pidama. Meeleavaldusel osales Baltic Queenil umbes 50 inimest, kaks korda sama palju oli inimesi laevas seisakul. 

«Iga kuue või kaheksa aasta tagant tuleb hoiatusstreigiga meelde tuletada,» ütles Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu juht Jüri Lember. «Me tahaks normaalsemalt asju ajada.»

6. Munatootja kasum lööb pahviks

USA suurim munatootja Cal-Maine Foods üllatas tänu kallimatele munadele võimsa kvartalitulemusega. Umbes 20 protsenti USA munaturust kontrolliv ettevõte müüs kvartalis tosinat muna keskmise hinnaga 3,30 dollarit.  Ettevõtte käive kahekordistus, kuid see pole midagi võrreldes kasumikasvuga. Puhaskasum kasvas 39,5 miljonilt dollarilt 323,2 miljoni dollarini.

7. Miljardär: Venemaal saab juba järgmisel aastal raha otsa

Maailma suurima väljaspool Hiinat tegutseva alumiiniumitootja Rusal asutaja, miljardär Oleg Deripaska ütles, et Venemaa võib juba tuleval aastal avastada, et raha on otsas ning sanktsioonide mõju leevendamiseks tuleb hakata investeeringuid lunima «sõbralikest» riikidest. «Juba järgmisel aastal pole raha,» ütles Deripaska Kasnojarski majandusfoorumil esinedes. «Meil on vaja välisinvestoreid.» Deripaska lausus, et Venemaal on juba praegu rahaga kitsas ja see on hakanud mõjuma.

8. Iraani raha muutus lepaleheks

 Iraani riaal kukkus esmakordselt USA dollari suhtes 600 000-ni. Üle riigi toimuvad valitsuse vastased protestid. Lisaks purevad riiki rahvusvahelised sanktsioonid. Iraani tarbijahinnad kasvasid jaanuaris aastaga 53,4 protsenti, ületades kahe aasta keskmist 41,4 protsendist inflatsiooni. Rasked majanduslikud olud on hävitanud paljude iraanlaste säästud ning on tekitanud valuutavahetuspunktide juurde pikad järjekorrad.

Miljardär Warren Buffett enne Berkshire Hathaway aastakoosolekut. 
 
Miljardär Warren Buffett enne Berkshire Hathaway aastakoosolekut.   Foto: RICK WILKING/ Reuters/ Scanpix

9. Mida sööb miljardärist investor igal hommikul?

Kuigi miljardäri Warren Buffetti varandus ületab sadat miljardit dollarit, on ta igas mõttes tagasihoidlikult elav ja kokkuhoidlik inimene. Tema tüüpiline hommikusöök maksab alla nelja dollari. «Kui ma ajan hommikuti habet, küsib naine, et kas ma söön 2,61, 2,95 või 3,17 dollarit maksva hommikusöögi ja siis ta paneb mulle selle summa valmis,» rääkis miljardär.

10. RETROHITT 〉 Kui palju maksab tuttuus esimese põlvkonna iPhone?

Avamata pakendis 2007. aasta esimese põlvkonna iPhone võib näidata, mis maksab vana kasutamata mobiiltelefon. Oksjonilt loodetakse, et telefoni eest võiks keegi maksta 50 000 dollarit.

11. Tallinna kinnisvaraturg on buumi järel normaliseerunud. Kuidas edasi?

Kinnisvaraturul domineerivad vähesed ostjad, mis on nagu peegelpilt isegi veel eelmise aasta algusega, rääkimata siis koroonaajast, kui ostuhuviliste hordid ründasid Tallinna kortereid ja käis tõsine võistupakkumine. Ostjatel pole ostuga kiiret, omavaheline konkurents on kadunud. Ostjaid on jäänud oluliselt vähemaks. Lihtsalt niisama rahapaigutuseks korteri ostmine on vähenenud. 

12. SUUR KUKKUMINE: USA pangaaktsiad tulipunased. Kas uus krahh?

Märtsikuu teisel neljapäeval olid USA pangandussektori aktsiad tulipunased. Nasdaq kukkus 2,1 protsenti, S&P 500 1,9 protsenti ja Dow Jonesi tööstuskeskmine 1,7 protsenti. Ka Aasias on reedel kole börsipäev, kus Hongkong kukkus 2,9 protsenti, Austraalia 2,3 protsenti, Jaapan 1,7 protsenti ja Hiina 1,3 protsenti.

13. Swedbank tõstab hoiuste intresse

Swedbankis kerkis kuuekuulise tähtajalise hoiuse intress 1,25 protsendi peale ja aastase tähtajalise hoiuse intress 2,5 protsendi peale. «Nädal tagasi korrigeerisime intresse ülespoole ja täna tõstsime neid taas. Intressid ei ole kindlasti külmutatud ja vaatame neid seoses euribori tõusuga pidevalt üle,» kommenteeris Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.

Ekspress Grupi suuromanik Hans H Luik.
Ekspress Grupi suuromanik Hans H Luik. Foto: Peeter Langovits

14. Täna toimus Tallinna börsil midagi veidi kummalist

Eesti ettevõtted ei osta ülemäära aktsiaid tagasi, pigem makstakse dividendi, kui on rahavoogu ja tulemusi. Ekspress Grupp ostab tagasi miljoni euro eest oma aktsiad. Tekib kahtlus, kas muidu on üldse mingi mainimisväärne nõudlus sellele aktsiale. Aktsia lendasüles 5,7 protsenti.

15. Enefit Green teeb ettepaneku maksta dividendideks 55 miljonit eurot

Enefit Greeni juhatus tegi aktsionäridele ettepaneku maksta 2022. majandusaasta eest dividendi 0,208 eurot aktsia kohta, kokku summas 55 miljonit eurot; juhatuse dividendiettepaneku peab veel kinnitama aktsionäride korraline üldkoosolek.

 Peter Thiel
 Peter Thiel Foto: Rebecca Blackwell/ AP Photo/ Scanpix

16. Prominentne bitcoin'i apologeet müüs pea kõik oma kübervarad

Maailma üks tuntumaid riskikapitaliste Peter Thiel, kes oli ka eestlaste rahavahetusettevõtte Wise üks varasemaid ning väidetavalt CV Online'i üks investoreid, on müünud suurema osa krüptovarade investeeringutest, teenides tehingult 1,8 miljardit dollarit.

17. Kaubamaja grupi üldkoosolek kinnitas dividendi

Tallinna Kaubamaja Grupp ASi aktsionäride korralisel üldkoosolekul kinnitati muu hulgas eelmise aasta kasumist dividendi maksmine 0,68 eurot aktsia kohta ehk kokku ligi 27,7 miljonit eurot.

Norilski Nikli tehas Noriskis.
Norilski Nikli tehas Noriskis. Foto: Polina Devitt/ Reuters/ Scanpix

18. Vene miljardäri metallurgiahiid jättis esmakordselt 14 aasta jooksul aktsionärid dividendidest ilma

Venemaa miljardärile Vladimir Potaninile kuuluv metallurgiahiid Norilski Nikkel jätab esmakordselt 14 aasta jooksul aktsionärid dividendita. Sellise soovituse andis ettevõtte nõukogu, kirjutab Reuters. «See on raske otsus ning tingitud erakorralistest asjaoludest. Väliskeskkonna tingimused ei ole ainult ettevõtte finantsolukorda halvendanud, vaid kogu ettevõte on ebakindlas olukorras,» selgitas ettevõtte finantsdirektor Sergei Malõšev.

19. Swedbank sai IT-jamade tõttu suure trahvi

Rootsi finantsinspektsioon trahvis Swedbanki 850 miljoni Rootsi krooni ehk 75,7 miljoni euroga selle eest, et pank näitas 2022. aasta aprillis klientidele ebaõigeid kontojääke. Swedbank kahetseb IT-intsidenti ja on klientide ees vabandanud, teatas pank. Lisaks on tugevdatud meetmeid selleks, et sellised juhtumid enam ei korduks.

Merko Ehituse objekt. 
Merko Ehituse objekt. Foto: Elmo Riig / Sakala

20. Merko Ehitus ja Nordecon: kaks ehitusfirmat, aga tulemused erinevad nagu öö ja päev

Merko Ehitus ja Nordecon tegutsevad ühes valdkonnas ja on mõlemad ammu börsil noteeritud, kuid ettevõtete tulemused erinevad nagu öö ja päev. Kui ühel läheb hästi nii parematel kui ka veidi kehvematel aegadel, siis teisel läheb juba mõnda aega nirult.

Copy
Tagasi üles