Uskumatu number: Eesti Pank sai hiidkahjumi (1)

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Copy
Eesti Panga logo
Eesti Panga logo Foto: FOTO PEETER LANGOVITS, POSTIMEES

Eesti Pank teatas, et läinud aasta lõppes nullkasumiga, kuid koos Euroopa Keskpanga varaostuprogrammide kahjumi Eesti Panga osaga ulatus tegelik tulemus 1,5 miljardi eurose kahjumini.

Eesti Pank raporteeris vaid nullkasumi

Eesti Pank raporteeris, et kui 2021. aasta puhaskasum oli 3,7 miljonit eurot, siis 2022. aasta kasum oli null eurot. Kuid see pole veel kõik, sest paraku ei sisalda finantstulemus kõike.

Finantstulemuse kohta kirjutab keskpank aruandes, et 2022. aastal kahanes puhas intressitulu 0,8 miljoni euroni (2021. aastal 27,9 miljonit eurot). 2022. aastal oli investeerimisportfelli tootlus negatiivne. Kiire baasintressimäärade tõus põhjustas võlakirjainvestoritele ajalooliselt suuri kahjumeid ning üldine ebakindlus põhjustas aktsiahindade languse.

Väärtpaberite turuväärtuse kahanemine tõi 2022. aastal kaasa väärtpaberite allahindlused 99,3 miljoni euro eest (2021. aastal 10,4 miljonit eurot). Eesti Pank sai 2022. aastal monetaartulu jaotusest netotulemina 30,5 miljonit eurot tulu (2021. aastal kulu 12,7 miljonit eurot). Aktsiatelt ja osalustelt saadi tulu 4,6 miljonit eurot (2021. aastal 5 miljonit eurot), sh dividende aktsiafondidelt 3,5 miljonit eurot (2021. aastal 3,4 miljonit eurot).

Eesti Panga kahjumiosa Euroopa Keskpanga varaostuprogrammis on vaid «teavitamiseks»

Eesti Panga tulemus ei kajasta suurt Euroopa Keskpanga varaostuprogrammide kahjumit, mis on vaid «teavitamiseks».

Kuid neis finantstulemustes ei kajastu Euroopa Keskpanga rahapoliitika eesmärgil soetatud väärtpaberite (võlakirjade) rahapaigutuse tulemuse Eesti Panga osa.

Eesti Panga aruandes kirje 8 all on öeldud, selle all kajastatakse väärtpaberid, mis Eesti Pank on omandanud pandikirjade teise ostukava (CBPP2), pandikirjade kolmanda ostukava (CBPP3), avaliku sektori väärtpaberite ostukava (PSPP) ning pandeemia majandusmõju ohjeldamise uue erakorralise ostukava (PEPP) raames.

Kõigi nende ostukavade raames ostetud väärtpabereid hinnatakse amortiseeritud soetusmaksumuses, väärtpaberite allahindlus tehakse väärtuse languse korral.

«Eesti Pangale kuuluvate väärtpaberite amortiseeritud soetusmaksumust ja turuväärtust ei kajastata bilansis ega tulude-kulude aruandes ning esitatakse vaid teavitamise eesmärgil,» kirjutab keskpank.

Paraku on intressitõusu tagajärjel sellised rahapaigutused osutunud praegu väga kahjumlikuks.

Eesti Panga kahjum ulatub 1,5 miljardi euroni

Tavaloogika alusel on see kahjum. Kokku on Eesti Panga osa ostetud väärtpaberites 31.12.2022 seisuga 10,988 miljardit eurot. Palju need olid väärt? 9,424 miljardit eurot. Järelikult on selle tegevuse Eesti Panga osa kahjum 1,55 miljardit eurot. 2021. aasta lõpus oli kasum 52,5 miljonit eurot.

Tavaloogika ütleks, et Eesti Panga majandustulemuseks oli mullu mitte null eurot, vaid 1,5 miljardi eurone kahjum.

Kui intressi makstakse, pole vaja võlakirjade väärtust alla hinnata

Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu hindab regulaarselt nende ostukavade raames ostetud väärtpaberitega seotud finantsriske. Varade väärtuse langust kontrollitakse igal aastal, võttes arvesse andmeid aasta lõpu seisuga, ning tulemused kiidab heaks EKP nõukogu. Seejuures hinnatakse varade väärtuse languse näitajaid iga ostukava puhul eraldi. Kui täheldatakse väärtuse languse näitajaid, tehakse täiendav analüüs, et kinnitada, et väärtuse langus pole väärtpaberite rahavoogusid mõjutanud.

Ehk kui Frankfurdis keskpanga tornis otsustatakse, et võlakirjade hinnakukkumine või mõni muu asjaolu pole negatiivselt mõjutanud emitendi intressimakseid, rääkimata põhiosa tagasimaksmist, on kõik hästi.

2022. aastal ei tuvastatud kõnealuste väärtpaberite väärtuse langust ning Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas, et on oodata kõikide tulevaste rahavoogude laekumist.

Ka USA regionaalsed pangad said ostetud võlakirjadest kahjumeid

USAs on regionaalsed pangad saanud kahjumit, kuna on ostnud pikaajalisi võlakirju ülimadalate intressimääradega. Kuna intressimäärad on tõusnud, ollakse jooksvas kahjumis, kui raamatupidamisreeglid seda nõuaksid.

Kui intressimäär tõuseb, siis võlakirja hind langeb.

Regionaalpankadel hakkas king pigistama, kui kliendid tegid pangajooksu ja pangad pidid võlakirjade kahjumi neid müües sisse võtma.

Eesti Pank on nagu väikeinvestor – kuigi ekraan on punane, pole kahjumit enne, kui peab müüma

Eesti Pangal on mõnes mõttes rahapaigutustega sarnane olukord, kuigi pangajooksu ohtu pole. Ka raamatupidamiseeskirjad ei sunni kahjumit kahjumina kajastama.

Olukord sarnaneb natuke eraisikute väärtpaberitesse investeerimisega. Seal on põhimõte – kahjum pole kahjum enne, kui see on realiseeritud. Ehk väärtpaberite jooksvaid hinnakõikumisi ei kajastata kasumi ega kahjumina enne, kui need on realiseeritud. Ehk kahjum või kasum on sisse võetud. Isegi kui portfellis on väärtpaberite kukkumise ajal suur realiseerimata kahjum, saab investor pigistada silma kinni ja öelda, et internetipangas nähtav punane värv pole kahjum. See on kahjum siis, kui ma need müün. Aga ma ei müü! Pettekujutelmas võib ju end lohutada, et mul pole kahjumit.

Tagasi üles