/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/09/01/15561962t1h7a47.jpg)
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul vajab Eesti tööstus kasvuks riigi ja ettevõtjate ühiseid jõupingutusi.
Tiit Riisalo: jätkates sama tööriistakastiga, me majanduses kvaliteedihüpet ei saavuta
Ministri sõnul on Eesti tööstus end läbi erinevate kriiside näidanud väga kiire kohanejana. Sellegipoolest on sisendhindade tõus, raskused toorme kättesaamisel ning nõudluse vähenemine välisturgudel mõjutanud meie tööstusettevõtete konkurentsivõimet.
«Tänasest majandusolukorrast ja kiirest tehnoloogia arengust tingituna, aga ka keskkonnast tulenevad väljakutsed nõuavad nii riigi kui ettevõtjate jõulisemat koostegutsemist. Kui me soovime rahvusvahelises konkurentsis püsida ja tõsta oma tööjõu tootlikkuse 110 protsendile Euroopa Liidu keskmisest, on vaja rohkem ühist jõupingutust ja fokusseeritust tegevustes. Jätkates sama tööriistakastiga ja sama pingutusega, me oma majanduses märkimisväärset kvaliteedihüpet ei saavuta,» toonitas Riisalo.
Minister tutvustas uut arengukava
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo tutvustas neljapäeval valitsuskabinetile ettevõtete nägemust Eesti tööstuspoliitika arenguvajadustest aastani 2035. Tööstuspoliitika eesmärk oli koos ettevõtjate ja erialaliitudega sõnastada ootused riigile ning leppida kokku teemad, millele valdkonnaüleselt jõulisemat tähelepanu pöörata, et tagada Eesti ettevõtete konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel ja tõus väärtusahelates.
Tööstuspoliitika 2035 dokument kujutab endast ettevõtete nägemust ja ootusi riigile tööstuse arengusuundadest ja -vajadustest. Dokument pandi kokku ligi aasta aega kestnud arutelude pinnalt koos ettevõtete ja erialaliitude esindajatega. Järgmine samm on koostöös partnerite ja teiste ministeeriumitega ühise tegevusplaani ja ajakava koostamine.
Tööstusettevõtjad tõid esile seitse valdkonda, mis vajavad poliitikakujundajate tähelepanu: arendus ja innovatsioon, stabiilne majanduskeskkond, tööjõud ja haridus, automatiseerimine ja digipööre, kestlike põhimõtete rakendamine, regionaalse ettevõtluse edendamine ja tööstuse nähtavuse parandamine.
Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juht Katre Savi nentis, et valminud dokument on üldsõnalisem, kui ilmselt kõik osalised tahaksid, kuid see on esimene ja väga oluline peatükk tööstusteemalise diskussiooni avamiseks valitsuses. Tema sõnul on tööstus jätkuvalt Eesti majanduse selgroog ning selleks, et kasvaks Eesti tööstuse tootlikkus ja lisandväärtus ning tööstuse kasv ja areng oleks kestlik, on vaja ühiseid jõupingutusi.
«Kui näiteks tootmise automatiseerimine ja digitaliseerimine on pigem ettevõtja õlul, siis vajaliku baasinfrastruktuuri olemasolu ja energiahindade konkurentsivõime tagamine on riigi kätes. Tark tööstus ootab tehnoloogiatarku noori ning tuleviku tööstus saab olema tänase hariduse nägu,» tõi Savi esile.
Majandus- ja infotehnoloogiaministri kinnitusel tegeleb riik ka praegu kõigi seitsme tööstusele olulise valdkonna edendamisega, kuid valminud kontseptsioon aitab tegevusi paremini suunata ja ettevõtjate ootustele vastata. Tööstuspoliitika 2035 alusel valmib ka tegevusplaan koostöös ettevõtjate ja teiste ministeeriumitega.
«Igaühel on meie majanduses oma roll täita, et tööstuse üleminek traditsiooniliselt tootmiselt targa tootmiseni toimuks võimalikult valutult ja kiirelt ning me ise juhiks seda muutust,» rõhutas Riisalo.