Estonian Air otsib kosilast väljastpoolt Euroopat

Estonian Airi lennukid Foto: Margus Ansu

Kuigi väidetavasti ei otsi riik Estonian Airile aktiivselt uut omanikku, on firma juht Tero Taskila tutvustanud ettevõtet kahele väljaspool Euroopat asuvale firmale, kes võiksid tulevikus kas siis osa Estonain Airist või ka kogu ettevõtte ära osta.

Taskila ise jääb võimalikest investoritest kõneldes tagasihoidlikuks. Ta tunnistab, et on rääkinud kahe firmaga võimalikust partnerlusest ning tulevikus võiksid need olla huvitatud ka investori rollist. Kuid Taskila lisas, et läbirääkimised on veel algjärgus ning aktiivselt partnerit ei otsita.

Võimalikud muutused

Kui valitsus otsustas Estonian Airi 2010. aasta lõpus riigistada, võttes üle enamiku SASi aktsiatest, jäi kõlama noot, et tegemist pole lõpliku lahendusega ning kaugemas tulevikus peaks firmale uued omanikud leidma. Rohkem pole sel teemal juttu tehtud, küll aga võime lugeda-kuulda uute lennukite ostmisest.

Lennunduskonsultant Toomas Petersoni sõnul on juhtkonnal kuuldavasti plaanis suvel muuta Estonian Airi lennufirma ülesehitust, luues katusfirma ning sinna alla kuuluvad tütarfirmad. Neist üks tegeleks lähilendudega, teine pühenduks pikematele vahemaadele ning kolmas tšarterlendudele. «See kokku võikski tähendada võimalikku valmisolekut müügiks,» nentis Peterson.

Spekuleerida, milliste firmadega Taskila rääkinud on, võib palju. Teada on, et Estonian Airil on koostöös lennujaamaga käsil nn Aasia ühenduse loomine. Seega võiks eeldada, et tegemist on mõne Hiina, Singapuri või hoopistükkis Lähis-Ida firmaga.

Estonian Airi kunagise presidendi Erki Urva sõnul on aga väga erinevaid võimalusi. «Pärsia lahe suured tegijad: Etihad juba ostis tüki Air Berlinist, Qatar Airways tundis huvi Spanairi vastu ja ostis 35 protsenti Cargoluxist,» nimetas Urva mõned võimalikest kosilastest.

«Ilmselt vaatab ka suurim – Emirates – Euroopa poole, et oma kasvu tagada,» jätkas ta. «Turkish Airlines on avalikult teatanud oma huvist ning hetkel semmib LOTiga.»

Petersoni sõnul ei maksaks peljata ka Vene firmasid – nende seas on juba küllalt palju selliseid, kes pööravad suurt tähelepanu lennuohutusele ning on oma lennukitega oodatud euroliitu. Näiteks UTair.

«Tundub siiski, et arvestades Vene teema sensitiivsust, on reaalsem otsida kosilast Hiinast, Lõuna-Koreast ja Jaapanist,» märkis ta. «Samas on distants võib-olla liiga suur ning ka sealsed firmad liialt suured.»

Kahjum ei peibuta

Erki Urva lisas samas, et praegu on suhteliselt keeruline leida põhjust, miks peaks Estonian Air kellelegi huvi pakkuma. Urva sõnul on esimene ettevõte müügivalmiduse kriteerium kasumlikkus. Estonian Air töötab praegu aga kahjumiga.

«Hetkel on ennast Euroopas müüki pakkuvaid lennufirmasid mitu korda rohkem kui osta soovijaid. Kusjuures paremad palad on juba nopitud,» nentis Urva.

Estonian Airi nõukogu esimees Joakim Helenius on lubanud, et ettevõte hakkab kasumit teenima 2013. aastal. Tänavuse aasta lõpetab firma aga tõenäoliselt taas kahjumiga, kuna kallinenud kütuse tõttu ei jõuta plussi ka ökonoomsete lennukitega.

Majandusminister Juhan Parts ütles, et kui leitakse investor, kes pakub piisava summa ning annab riigile sobivad garantiid, siis pakkumist kindlasti arutatakse. Küll aga jäi ta sellise pakkumise saamise suhtes pessimistlikuks.

«Arvestades praegust üldist lennundusturu seisu, peame seda lähiajal vähetõenäoliseks,» ütles minister, kes ei usu seesuguse tehingu sündi enne kahte-kolme aastat. «Riigil on selgelt väljajoonistunud huvid, tegutseme kahe-kolme aasta perspektiiviga. Pärast seda on kõik variandid olemas,» sõnas Parts.

Küsimusele, kas riik tahab firmast tagasi saada kaks või kolm korda nii palju raha, kui on sinna panustanud (möödunud aastal ja tänavu süstitakse Estonian Airi kokku 30 miljonit eurot – toim), jättis Parts vastamata. Ta sõnas vaid, et ühelt poolt vaadatakse seda finantsinvesteeringuna, mis peaks olema tasuv. Põhiline on aga, et lennukid lendaksid olulistesse sihtkohtadesse, lisas ta.