Pole paha: Eesti maksulaekumine kasvab mühinal

Rahandusministeerium Foto: Madis Veltman

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Merliin Laose sõnul tasuti aprilli eest maksu- ja tolliametile veidi üle miljardi euro maksutulu, mida on 10 protsenti rohkem kui eelmisel aastal.

Maksutulu kasv kiirenes võrreldes eelmise kuuga ning aasta esimese nelja kuuga on maksutulu kogutud 10,1 protsenti rohkem aasta varasemast, teatas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Merliin Laos.

Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv aeglustus aprillis Laose sõnul 12,1 protsendile, keskmine töötasu kasvas 11,7 ja töökohtade arv 0,3 protsenti. Palgafondi kasvu vedas majutuse ja toitlustuse sektor 22,5 protsendiga, teisel ja kolmandal kohal olid haridus ja avalik haldus seoses õpetajate palgatõusuga aasta alguses. Töökohad on võrreldes eelmise aastaga suurimas languses töötlevas tööstuses, ehituses ja halduses, kus on vastavalt 4000, 1800 ja 1500 töökohta vähem. «Töötamise registri esialgsetel andmetel pöördub töökohtade arvu kasv mais langusesse,» lisas analüütik.

Sotsiaalmaksu tasumise kasv kiirenes aprillis 12,8 protsendile võrreldes eelmise aastaga. Vastupidine liikumine võrreldes palgafondiga tuleneb analüütiku selgitusel maksumuudatuse mõju taandumisest. 2022. aasta aprillis jõustunud sotsiaalmaksuseaduse muudatus, kus teatud juhtudel vähenes sotsiaalmaksu määr 33 protsendilt 20 protsendile, vähendas riigi tasutud sotsiaalmaksu 5 miljoni euro võrra kuus.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas mais ligi 17 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aastaga. «Tulumaksu on mai lõpu seisuga tagastatud 216 miljonit eurot ja juurde on määratud 80 miljonit eurot. Kui tagastuste maht oli sarnane möödunud aastaga, siis juurde määratud tulumaks ulatus toona 109 miljoni euroni. Juurdemääratud tulumaksu summa võib veel muutuda, enamik sellest tasutakse oktoobris. Tulumaksu laekumist riigieelarvesse mõjutab ka maksuvaba tulu kasutamise edasilükkamine,» kirjeldas Laos.

Vähenev tarbimine lõi käibemaksu

Käibemaksu tasumine aprillis aeglustus eelmise kuu kasvutempoga võrreldes 1,7 protsendipunkti võrra 5,7 protsendile. Analüütik selgitas, et mullust aprillikuud iseloomustas kõrge majandusaktiivsus ning kiire ja laiapõhjaline taastumine Covidi kriisist mitmete tegevusalade lõikes, samas avaldas mõju ka Vene agressioonist tingitud kiire inflatsioon, mis ühtlasi seadis käibemaksu tasumisele kõrge võrdlustaseme. Sellest tulenevalt oli tänavune mõõdukas käibemaksu kasvuprotsent ootuspärane.

«Aprillikuu jaekaubanduse reaalkasvu langus, -11 protsenti, peegeldab üha enam majapidamiste üldisest hinnatõusust ja euribori kasvust tingitud ostujõu ja ühtlasi tarbimise vähenemist,» lisas ta.

«Aprillis mõjutas käibemaksu tasumise kasvu sektoritest enim ehitus ja kinnisvara. Ehituses ning kinnisvaras suurenes käibemaksu tasumine 2022. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 55 ja 376 protsenti. Ehituse tegevusala tasumise tõus tulenes eelkõige rajatiste ehitusest – elektri- ja sidevõrkude ehitusega seotud müügikäibe kasvust. Kinnisvara puhul on järjest enam märgata aktiivse arendusfaasi taandumist, kuna tegevusala sisendite soetus oli mullusega võrreldes viiendiku võrra väiksem,» tõi Laos välja.

See mõjutas tema sõnul käibemaksu tasumist positiivselt, sest ettevõtetele tehtavad sisendkäibemaksu tagastused olid tänavu aprillis aastatagusest väiksemad. Realiseerimise faas ehk kinnisvara objektide ja projektide müük kogub veel hoogu, millele viitab kinnisvara müügi aprillikuu tagasihoidlik tõus 0,5 protsenti.

Suitsumehed aitavad riigieelarvet täita

«Aktsiiside tasumine kokku kasvas aprillis võrreldes eelmise aastaga 6,3 protsenti, kasvu vedas tubakaaktsiisi 20,7-protsendine tasumise suurenemine. Aktsiiside eelarve täitumine toimub eelmisest aastast veidi aeglasemas tempos ning esimese nelja kuuga on tasumised vähenenud eelmise aastaga võrreldes 2,8 protsenti,» osutas Laos.

Alkoholiaktsiisi tasumine võrreldes eelmise aastaga küll suurenes, kuid kasvu tagas analüütiku selgitusel võla vähenemine. Deklareerimine on endiselt languses ning seda kõikides alkoholiliikides, kusjuures koguste vähenemise taga on eelkõige eestimaalaste enda tarbimise langus, sest turistide oste peegeldav sadama piirkonna aktsiivsus ja laevareisijate arv on aasta esimese nelja kuuga olulises kasvus.

«Kütuseaktsiisi tasumise viis aprillis kasvule mootorikütuste deklareerimise suurenemine. Sarnase dünaamikaga olid ka mootorikütuste müügid. Müügihindade langus on kindlasti viimastel kuudel hoogustanud tarbimist, kuid aprilli kasv tuleb peamiselt eelmise aasta madalamast võrdlustasemest. Transpordisektoris, kui peamine diislikütuse tarbija, on kindlustunne endiselt madal ning tellimuste langus väljendub kaubamahtudes,» nentis analüütik.

Laos märkis, et kõigi alternatiivsete tubakatoodete kasvud on olnud peale turule tulekut mitmekordsed, ning on näha, kuidas nende populaarsus endiselt veel kasvab, kuigi kasvutempod aeglustuvad. Viimase kuue aastaga on alternatiivsete tubakatoodete osakaal kogu tubakaaktsiisi laekumisest suurenenud 0,6 protsendilt 7,2 protsendini.

2023. aasta algusest taastus ka tubakavedelike aktsiisi tasumise kohustus. Tubakavedelikelt ei tasutud aktsiisi 2021. aasta aprillist kuni 2022. aasta detsembrini ehk paus oli 21 kuud. «Toonane otsus oli tingitud piirikaubandusest Lätiga, põhjuseks aktsiisimäärade erinevus. Sellest aastast on Lätis tubakavedelikel sama aktsiisimäär, mis Eestis ehk 0,2 eurot 1 milliliitri kohta ning Leedus on vastav määr 0,19 eurot 1 milliliitri kohta ehk piirikaubandus aktsiisimäära erinevusest pole enam ajendiks,» tõi Laos välja.

Aktsiisitasumise pausi järel oli tema sõnul küll oodata, et tubakavedelike tarbitavad kogused on oluliselt kasvanud, kuna sarnast trendi näitasid andmed meie naaberriikide kohta, kuid viiekordne kasv oli siiski ootamatu. «Sellel aastal on olnud kuudevahelised kasvud väiksed, seega pigem edaspidi nii suurt koguste muutust tubakavedelikel ei ole oodata. Alternatiivsete tubakatoodete tarbimise kasv kindlasti jätkub ning osakaal tubakaaktsiisi laekumisest tulevikus tõenäoliselt samuti suureneb,» prognoosis analüütik.