Eesti Panga president Madis Müller: hinnatõus pidurdub aasta lõpuks
18. mai 2023, 10:56
Eesti Panga president Madis Müller ütles neljapäeval riigikogus Eesti Panga 2022. aasta aruande esitlemisel, et keskpanga hinnangul ei ole Eesti majanduse üldine olukord praegu ei hea ega halb, vaid pigem keskpärane.
«Ebakindlus majanduse väljavaadete suhtes püsib. Ukraina sõda kestab ja geopoliitilised pinged maailmas on teravad. Mitmed ettevõtted ja majapidamised on jäänud ebakindla majandusväljavaate ja intressimäärade kiire kasvu tõttu oma investeerimis- ja laenuotsustes äraootavale seisukohale. Eesti konkurentsivõime võib olla nõrgenenud – mitmete tootmissisendite kättesaadavus on halvenenud, senised tarnahelad sõja ja sanktsioonide tõttu katkenud ning hinnad tõusnud. Palgakulude tõus on jätkunud,» loetles Müller.
Eriti oluline on see Eesti Panga presidendi sõnul eksportiva sektori jaoks, mis peab hakkama saama rahvusvahelisel turul. «Just eksport on meid reeglina kriisidest välja aidanud. Kuid kas ka seekord?» küsis ta.
Samas märkis Müller, et mullu euroalal rekordeid löönud Eesti inflatsioonihoos on aga alates läinud aasta augustist näha aeglustumise kurssi. Selle aasta keskpaigaks prognoosib keskpank, et inflatsioon pidurdub Eestis 10 protsendile ja aasta lõpupoole alla 5 protsendi taset.
Tööturg on heas seisus
«Eesti tööturg on püsinud tugev. Nii eelmise aasta viimases kui ka selle aasta esimeses kvartalis oli töötuse määr 5 protsendi juures ning viimasel kahel kuul on registreeritud tööpuudus vähenenud. Palgakasv on järjepanu kiirenenud. Inimeste ostujõud on hakanud koos inflatsiooni aeglustumisega tasapisi taastuma. Languseelne ostujõud taastub aga Eesti Panga viimase prognoosi järgi alles 2025. aasta lõpuks,» tõi ta välja.
Eesti majandusele prognoosib keskpank aasta kokkuvõttes väikest langust, kuid järkjärgulist taastumist juba selle aasta teises pooles.
Rääkides intressimäärade tõusu mõjust Eestis, ütles Müller, et ettevõtted on suuremate intressimaksetega siiani hästi hakkama saanud. «Kuna tarbijate käes oli palju raha, said ettevõtted müügitulu ja kasumit kuni viimase ajani tublisti kasvatada. Inimestel on aidanud toime tulla see, et tööpuudus on püsinud väike. Just töökoha kaotus on majapidamistele suurim risk laenumaksetega toimetulemisel. Samuti on inimesi toetanud pandeemiaaegsed säästud ning pensionisambast välja võetud raha,» osutas ta.
Maksepuhkus on ebapopulaarne
Suuremaid maksevõimeprobleeme Eesti Pank Mülleri sõnul praegu ei näe. «Maksepuhkuse taotlusi on kommertspankade sõnul vähe. Märtsi lõpu seisuga oli üle 60 päeva maksetähtaega ületanud ettevõtete laene vaid 0,3 protsenti, eluasemelaene 0,12 protsenti ja majapidamiste muid laene 1,3 protsenti pankade laenuportfellist. Teisiti öeldes on kodulaenu tagasimaksmine muutunud tõsiseks probleemiks keskmiselt ühele laenuvõtjale 800 hulgast. Samas on tõenäoline, et majandusolukorra halvenemine muudab osa laenuvõtjatest haavatavamaks,» nentis ta.
Eesti Panga president märkis, et Eestis on paljudel majapidamistel ja ettevõtetel ujuva ehk fikseerimata intressimääraga laenud. «Ujuv intress on olnud hea valik ajal, mil intressimäärad langesid või olid tavatult madalad. Nüüd kandub intressimäärade tõus paraku ka kiiremini laenumaksetesse,» tõdes Müller.
«Eesti Panga kehtestatud eluasemelaenunõuded on siiski aidanud liiga riskantset laenamist piirata. Kõiki laenutaotlusi on pangad testinud vähemalt 6-protsendise intressimääraga, mis on samuti üks keskpanga kehtestatud nõue. Nii on enne laenu väljastamist hinnatud laenutaotleja võimet laenu tagasi maksta ka keerulisemates majandusoludes,» selgitas Müller.