SEB: majanduslik mõõn andis Eestile suurema hoobi kui naabritele
1. märts 2023, 12:57
SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on majanduslik mõõnaperiood Eestit tabanud palju rohkem kui peamiseid kaubanduspartnereid Soomet ja Rootsit, ent ka teisi Baltimaid.
Statistikaameti esialgsetel andmetel langes Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2022. aasta kokkuvõttes möödunud aastal 1,3 protsenti, neljandas kvartalis langes SKP võrreldes 2021. aasta sama perioodiga aga koguni 4,1 protsenti.
Suurima positiivse mõjuga olid koroonakriisist taastunud majutus ja toitlustus, mida toetasid vähemal määral mitmed teised tegevusalad. Tugevama negatiivse panusega paistsid silma kinnisvaraalane tegevus, energeetika, kaubandus, põllumajandus ja finantstegevused, teatas statistikaamet.
Nestor ütles BNSile, et viimased SKP numbrid valmistasid selgelt negatiivse üllatuse ning enam kui 4-protsendine SKP langus neljandas kvartalis aastatagusega võrreldes on ülejäänud regiooniga võrreldes väga suur.
Hinnatõus oli kõrge
«Uuendatud andmete järgi algas majanduslangus Eestis ka seni arvatust varem, juba eelmise aasta teises kvartalis. Eesti inflatsioon oli mullu kõrgeim kogu Euroopa Liidus ja koos intressimäärade tõusuga on see selgelt nõrgestanud majapidamiste võimet jätkata senises mahus tarbimist,» nentis analüütik. «Sarnaselt on suurimaks kujunenud tööstustoodangu langus, mis on seotud Eesti eksportiva tööstuse tiheda seotusega Põhjamaade ehitusturuga,» lisas ta.
Tõenäoliselt jääb majanduslangus tema hinnangul kestma ka 2023. aasta esimeses pooles, ent euroala majanduse stabiliseerumine ja madal võrdlusbaas võimaldavad aasta teises pooles majanduse taas kasvule aidata.