KOMMENTAAR ⟩ Kuhu on jäänud pensionifondide eesmärk kasvatada pensionipõlveks rikkust?

Raha. Foto: Arvo Meeks

Sattusin täna lugema kahte huvitavat kirjatükki.

Swedbanki pensionifondide portfellihaldur Ene Õunmaa kiidab, et indeksifondile tasub eelistada aktiivselt juhitud pensionifonde, kes panustavad ka Eesti majandusse.

Seda lugedes tekkisid vastakad mõtted.

Miks peaksid Swedbanki pensionifondide kliendid rõõmustama, kui väljas puhub tuul, mis paneb Enefit Greeni tuulikud kiiremini tööle? Või tundma heameelt, et reisijad naasevad Tallinki laevadele, või sadama piirkonnas näeb üha enam välismaalasi ja Tallinna Sadamat külastab üha enam laevu? Läbi pensionifondide ollakse nende ettevõtete omanike seas ning omanik saab ühel või teisel viisil osa ettevõtte käekäigust.

Lisaks olevat aktiivselt juhitud pensionifondid võimelised palju enam avaldama kohalikul tasandil reaalset mõju keskkonnale.

Swedbank kirjutab, et kuigi tihti kostab soovitusi investeerida indeksfondi, siis nende hinnangul on rida põhjuseid, miks võiks eelistada just neid – kohalike pankade kalleid – fonde, mis investeerivad kohalikku majandusse.

Kuidas kõlaks pensionifondi eesmärgina see, et kasvatada inimeste rikkust, et saaks minna rahaliselt muretult pensionile?

Mind haaras seda lugedes hämming: pensionifond peab tegema tootlust, aga pole seda väga tulnud ei kohalikust majandusest ega indeksifondidest. Vähemalt mitte meie pensionifondides, mis pole aastate jooksul suutnud ületada ei börsiindekseid ega Eesti majanduskasvu. Ehk tuleks ikkagi hakata valima välisaktsiaid ning nende kasvades väärtpabereid hoidma, mitte müüa portfelli rebalansseerimiseks?

Swedbank kirjutab veel, et kuna Baltikumi ettevõtteid neist indeksitest ei leia, siis kutsuvad indeksfondidesse investeerima ärgitajad üles soetama välismaiseid ettevõtteid ja toetama piiritagust majandust.

Mis mõttes toetama? Toetamise jaoks on loodud teised organisatsioonid, mitte pensionifondid. Maailmavaateliselt õige, aga selliseks toetamiseks on riigieelarve ja ELi fondid. Lisaks toetame kõik kohalikku majandust niigi iga päev: tööd tehes (luues SKTd) ja tarbides.

Lõpuks lisab Swedbank: «Samas ei tohi ära unustada pensionifondide eesmärki – pakkuda inimestele ressursse pärast aktiivse tööea lõppu ning seda igas olukorras.»

Oot, nüüd on vist küll midagi läinud lappama. Kuidas kõlaks pensionifondi eesmärgina see, et kasvatada inimeste rikkust, et saaks minna rahaliselt muretult pensionile?

Rohkem ambitsiooni!

Sattusin lugema ka Reutersi huvitavat lugu. Seal on võrreldud Apple'i aktsia käekäiku alates 2007. aastast, kui tuli turule iPhone. Sellest ajast on Apple’i aktsia kasvatanud investeeritud raha enam kui 40 korda. Laiem USA aktsiaturu indeks S&P 500 on samal ajal teinud 180-protsendise tõusu. Tundub nigel?

Kuvatõmmis Foto: Reuters

Mõlema tootlus on USA dollarites. Meil on tõesti propageeritud pensioni indeksifondidesse investeerimist, kuna seal on madalad tasud ja kätte saaks peaaegu turutootluse. Selle saavutamisega on olnud pensionifondid jännis. Miks ei võiks fondijuhid võtta ambitsioonikamaid eesmärke, kui vaid turutootluse saavutamine? Kuidas oleks pensioniks raha kogujate rikkuse kasvatamisega?

Kahjuks teise pensionisamba fondide indeksi tootlus on eurodes, mitte dollarites. Seega pole see otseselt võrreldav, kuid suurusjärgud on sarnased. Selle ajaga on meie pensioniraha kogutootlus vaid 41 protsenti. Uskumatult vilets tulemus.

Jah, meie pensionifondidel olid pikka aega piirangud, mis ei lubanud investeerida aktsiatesse rohkem kui 50 protsenti. Aga isegi poolest aktsiaturutootlusest näib asi kaugel.

Raske on aru saada, kuhu on jäänud pensionifondides Apple'i aktsia enam kui 40-kordne tõus.