N, 2.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eesti Raudtee läks streikijate vastu kohtusse

Andrus Karnau
Eesti Raudtee läks streikijate vastu kohtusse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kaido Simmermann.
Kaido Simmermann. Foto: Toomas Huik

Eesti Raudtee tütarettevõtted EVR Infra ja EVR Cargo pöördusid eile õhtul kohtusse, et saada õiguslik hinnang ametiühingute 8. märtsil korraldatava streigi seaduslikkusele.

«Poliitilise värvinguga toetusstreigi korraldamise õiguslikud alused on tekitanud palju vaidlusi ning üheselt mõistetava vastuse puudumine pole ei ametiühingute ega ettevõtjate huvides,» ütles Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase.

Eesti Raudtee on seisukohal, et vastavalt seadusele on raudteeliiklus Eesti riigile eluliselt tähtis teenus, mistõttu tuleb avalik raudtee hoida toimivana.

Eesti Raudtee kontserni ettevõtted on töötajaid esindavate ametiühingutega sõlmitud kollektiivlepingud, millega viimased on võtnud kohustuse tagada töörahu. Glase lisas, et raudteefirma peab kummaliseks streigi väljakuulutamisega tekkinud olukorda, kus ametiühingud on taganenud kollektiivlepingu täitmisest, samas kui Eesti Raudtee on täitnud töötajate ees võetud kohustused ning üleval pole ühtegi kollektiivset töötüli ega –vaidlust.

EVR Infra ja EVR Cargo on võtnud kollektiivlepingutega töötajate heaks 2012. aastaks üle 2 miljoni euro eest täiendavaid kohustusi erinevate toetuste ja lisatasude maksmiseks ning on lubadused täitnud korrektselt.

Toetusstreigis osalemisest on teavitanud Eesti Raudteelaste ametiühing ja Eesti Vedurimeeste ametiühing. Eesti Raudtee töötajatest kuulub streigiga liitunud ametiühingutesse 57 protsenti töötajatest, sealhulgas vedurijuhtidest 62 protsenti.

Seisakupäev tähendab kontsernile otsest kahju üle 300 000 euro, kuid kaudne kahju ja mõju on oluliselt suurem.

Märksõnad
Tagasi üles