Luminor: elektribörsile lootma jäämine on olnud suur viga
6. mai 2022, 14:39
Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on hinnakasvus suur osa energiahindadel ning seejuures leiab ekspert, et elektribörsile lootma jäämine on olnud suur viga ja elektribörsi turureeglid ei soosi hinnakonkurentsi.
Uusküla rääkis BNSile, et kõikide energiakandjate hinna kasvult võidab riik maksutuluna märkimisväärseid summasid, sest käibemaksu laekub kõrgema hinna pealt rohkem. «Minimaalne oleks selline meede, kus fikseeritakse valitsuse kogutud maksutulu energiakandjatelt. Seda nii nafta, gaasi kui elektri puhul,» rõhutas ökonomist.
Ta nentis, et rohepöörde raames on pruuni elektri tootmine riiklikult kiiresti lõpetatud, kuid roheenergia võimaluste loomisel ei ole suudetud luua sobivat keskkonda ning isegi päikese- ja tuuleparkide ehitustempot hoiavad tagasi administratiivsed tingimused. «Rohelise energia salvestusvõimaluste osas ei paista veel tunneli lõpus isegi valgust,» möönis Luminori peaökonomist.
Uusküla rõhutas ka, et gaasiterminali osas on vaja kiiret kindlust või sõnumit, et kõik gaasitarbijad peavad kiiresti olema võimelised gaasi vajadusel asendama. «Elektritootmisvõimsusi on vaja lähiaastatel juurde, mis tooks hinna tulevikus taas allapoole. Seni on vaja tarbijatele hinnakasvu kompenseerida selliselt, et see hinnakasvus ei väljendu. Rohepööre peab olema õiglane ja kaasav,» toonitas ökonomist.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 3,6 protsenti ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 18,8 protsenti.
Uusküla märkis, et hinnakasvu vedas aprillis hüppeliselt kasvanud eluasemega seotud kulutuste kasv, mis jõudis välja 60 protsendini. See kategooria on Eestis peaaegu viiendik tarbijakorvist keskmiselt. «Veelgi suurem on olnud hinnatõus nendel, kelle eluasemekuludes domineerivad gaasi ja elektriarved. Väga valusalt sööb see vaesema elanikkonna ostujõudu, sest neil moodustavad eluasemekulutused suurema osa pere eelarvest kui keskmiselt,» nentis ta.
Kuna lähikuudel ei ole oodata selle kulutuste grupis hinnalangust, siis ei ole ökonomisti sõnul ka põhjust oodata, et üldine hinnakasv võtaks hoogu maha. «Eluasemega seotud hinnad hakkasid kasvama eelmise aasta hilissügisel, nii et ka energiakandjate hindade stabiliseerumisel ei näe me selles kulutuste grupis madalamat aastavõrdluses hinnakasvu enne kui aasta lõpus ning sedagi vaid siis, kui valitsus võtab kasutusele samasugused meetmed, nagu sel talvel,» möönis ta.
«Eesti on valinud tee, kus energiahindadel on väga suures ulatuses lastud tarbijahindu mõjutada. See on loonud soodsa keskkonna ka kõikide teiste kaupade kallinemiseks ning palgasurveks, mis omakorda toidab hinnakasvu. Isegi aastajagu sellist hinna- ja palgakasvu on Eesti hinnakonkurentsi võimele ja majanduse tulevikule ohtlik,» hoiatas Uusküla.