Uuring ⟩ Eesti väikeettevõtjad on lõunanaabritest pessimistlikumad

Enamus kohvikupidajatest on väikeettevõtjad. Pilt on illustratiivne. Foto: Mailiis Ollino

SEB Panga algatatud Balti riikide väike- ja keskmise suurusega ettevõtete uuring näitab, et tuleviku suhtes on kõige positiivsemad Läti ettevõtjad, kellest 78 protsenti ootab käibekasvu, samas kui Eesti ettevõtetest prognoosib käibekasvu 73 protsenti ja Leedu ettevõtetest 76 protsenti.

Läti ja Leedu ettevõtete meeleolu on uuringu järgi võrreldes eelmise aastaga paranenud ning Eesti ettevõtjad hindavad ettevõtete arenguväljavaateid halvimaks alates 2015. aastast. Meeleolud ja prognoosid sõltuvad samas ka ettevõtte tegevusvaldkonnast – teenindusettevõtete esindajad ennustavad seda aastat optimistlikumalt kui tööstus- või ehitusettevõtted, teatas pank.

«Uuring näitab, et Eesti ettevõtted elavad endiselt Balti riikide suurima sisemajanduse koguprodukti (SKP) languse meeleolus ja on majanduse aeglustumise kontekstis ellujäämisotsuste pärast rohkem mures kui naaberriigid. Leedu ja Läti väike- ja keskmise suurusega ettevõtted näevad aga mõõdukalt kasvavat optimismi – ettevõtted loodavad laiendada oma tegevust, säilitada stabiilsust või suurendada töötajate arvu, tutvustada uusi tooteid ja teenuseid,» ütles SEB ärisegmendi juht Maarja-Maria Aljas.

Probleemiks maksud ja inflatsioon

Aljase sõnul on pessimismi põhjuseid mitmeid. «Venemaa kolmas sõja-aasta Ukrainas; ümberorienteeritud tarneahelad, tooraine- ja müügiturud; passiivne ja mõnes riigis jätkuv nõudluse langus Euroopa eksporditurgudel; samuti endiselt juhitamatu inflatsioon. Kõik need mõjutavad ettevõtete plaane ja väljavaateid,» nentis ta.

Tänavuses uuringus nimetasid kõigi kolme Balti riigi väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ettevõtluse kiire kasvu peamiste takistustena kõrget maksukoormust ja kõrget inflatsiooni ning endiselt kõrgeid energiaressursside hindu. Need tegurid ei ole aastate jooksul muutunud, muutunud on vaid nende tähtsusejärjekord – eelmisel aastal oli ettevõtete suurim mure kasvav inflatsioon. Veel üks täiendav takistus ettevõtluse arengule, mis toodi sel aastal esmakordselt välja kõigis kolmes riigis, on õiguslikud piirangud ja liigne bürokraatlik reguleerimine.

Potentsiaalse turunõudluse hindamisel ei näidanud kõigi kolme riigi ettevõtted eriti positiivseid väljavaateid, kuid ootasid siiski tarbijate vajadustes teatavat stabiilsust. Eestis ja Lätis suhtub nõudluse väljavaatesse positiivselt 13 protsenti ettevõtetest, mis on kehvem tulemus kui eelmisel aastal. Leedu ettevõtted elavad positiivsemas meeleolus – 17 protsenti usub, et nõudlus nende kaupade ja teenuste järele sel aastal kasvab. Kaks kolmandikku kõigi kolme riigi ettevõtete esindajatest ennustavad, et nõudlus sel aastal ei muutu, kuid veerand usub, et see väheneb. Kõige rohkem kardavad nõudluse vähenemist Eesti ettevõtted.

Tegevuse peamise prioriteedina näevad Eesti väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted kulude optimeerimist – seda märkisid 68 protsenti vastanutest. Lätis on selle prioriteediks seadnud 52 protsenti ja Leedus 51 protsenti ettevõtteid.

Leedukad palkavad töötajaid

Naabritest kõige positiivsemalt hindavad tänavuste töötajate palkamise väljavaateid Leedu ettevõtted. 23 protsenti ettevõtetest – rohkem kui eelmisel aastal ja suurim osakaal Balti riikide seas – plaanib sel aastal palgata rohkem töötajaid. Lätis plaanib sel aastal oma meeskondi kasvatada 16 protsenti ettevõtetest, Eestis vaid 13 protsenti. Võrreldes eelmise aastaga on trend töötajate arvu vähenemine.

Üldine positiivne suhtumine selles valdkonnas on aga tunda kõigis kolmes riigis – töötajate arvu vähendada plaanivate ettevõtete osakaal ei ületa 9 protsenti. Enam kui kaks kolmandikku ettevõtetest ütleb, et nad hoiavad töötajate arvu sel aastal muutumatuna. «See näitab mitte ainult ettevõtete vastupidavust oma töötajate säilitamisel, vaid ka pikaajalist lähenemist ettevõtte tulevikule, kui tarbimise nõudlus taastub, et pakkuda turule konkurentsivõimelisi tooteid ja teenuseid, mitte hakata tegelema uuesti töötajate värbamisega,» kommenteeris Aljas.

Eesti ja Läti ettevõtted on rohkem huvitatud rahavoogude juhtimisest ja likviidsuse pakkumisest. Leedu ettevõtted plaanivad arendada uusi tooteid või teenuseid, et suurendada praeguste tegevuste mahtu, otsida uusi turge rohkemate töötajate abiga. Ka eelmisel aastal eristas Leedu ettevõtteid teistest Balti riikidest soov otsida uusi turge ja seeläbi kasvatada müügimahtusid, mitmekesistada tegevusi, tooteid, turge.

Leedu ettevõtete prioriteet ei muutu ka sel aastal, 18 protsenti vastanud Leedu ettevõtetest plaanib sel aastal uutele turgudele siseneda, Eestis ja Lätis on see protsent 11. Need Eesti ettevõtted, kes välisturgudele suunduvad, vaatavad pigem Euroopa poole, aga huvi Skandinaavia riikide vastu on asendunud pigem USA-ga. Lätis ja Leedus järgneb Euroopa Liidule Baltikum.

«Erinevalt Lätist ja Leedust on Eesti majanduslikult kõige tihedamalt seotud Skandinaavia riikidega, kelle majanduslik olukord hetkel kõige parem ei ole. Seetõttu on ka loogiline, et ettevõtted hakkavad uusi sihtturge vaatama ning riske hajutama,» selgitas Aljas.

Uuringu «Baltimaade majandusbaromeeter» ehk Baltic Business Outlook viis läbi SEB Pank, kes küsitles veebruaris 2487 väikest ja keskmise suurusega ettevõtet Leedus, Lätis ja Eestis.