Tarbijad otsustavad nüüd maailmamajanduse saatuse

24. veebruaril, kui Venemaa alustas Ukraina vastu täiemahulist sõda, teatas Venemaa keskpank, et on valmis rubla kurssi üleval hoidma. Foto on tehtud samal päeval Moskvas valuutavahetuspunkti ees. Nagu näha, maksis topsitäis kohvi tol päeval 60 rubla ehk ligi 65 eurosenti. Foto: ALEXANDER NEMENOV/AFP/Scanpix

Kuni tõeline sõjategevus Ukraina piiridest edasi ei kandu, on riikide majandusele otsustava tähtsusega, kas maailma kodumajapidamised ja ettevõtted muutuvad Venemaa agressioonile reageerides oluliselt ettevaatlikumaks, kulutavad ja investeerivad vähem ning säästavad rohkem.

Analüütikute sõnul võib väga järsk muutus tarbijakäitumises lükata majanduse juba teist korda kolme aasta jooksul langusesse, sest sõltuvalt sellest, kui kaua kriis kestab, võib ettevõtete ja tarbijate kindlustunne väheneda. Praegu selline stsenaarium tõenäoline ei ole ja pigem eeldatakse, et majanduskasv küll pisut aeglustub, kuid langust ei tule.

Eesti Panga ökonomisti Peeter Luikmeli sõnul avalduvad geopoliitiliste pingete peamised majanduslikud mõjud energiasektoris. «Euroopa sõltub Venemaast ja ka vastupidi seetõttu, et maagaasi taristut on keeruline kiiresti asendada. Euroopa impordib umbes 40 protsenti oma maagaasist Venemaalt, kuid Venemaale laekub Euroopast umbes 70 protsenti maagaasi müügitulust,» ütles Luikmel.