Soome Eleringi juht süüdistab kõrgetes elektrihindades rootslasi

Soome võrguettevõtte juhi sõnul rikuvad rootslased reegleid. Fotol Rootsi lipp. Foto: Peter Sonander/Scanpix

Praeguseid erakordseid elektrihindu mõjutavad paljud tegurid, kuid täiesti erandlik vaidlus käib ka Põhjamaade ülekandeühenduste üle, kirjutab Helsingin Sanomat.

Põhjamaade elektrituru toimimine on viimase 20 aasta jooksul põhinenud elektribörsil kauplemisel ja elektri vabal liikumisel riikide vahel. Sel sügisel hakkas Rootsi aga vastupidi turureeglitele piirama elektri liikumist oma piiridel, kirjutab Soome meediaväljaanne.

Soome võrguettevõtte Fingridi tegevjuhi Jukka Ruusuneni sõnul on Rootsi tegevuse taga riigisiseste ülekandevõimsustega seotud probleemid. «Tuumaelektrijaama sulgemise ja võrgu kehva seisukorra tõttu on Rootsi elektrisüsteemis probleeme. Traditsiooniliselt on olnud tõrkeid ülekandeühendustega riigi põhja- ja lõunaosa vahel, kuid sügisel tekkisid need ka ida-lääne suunal,» räägib Ruusunen. Olukorra tasakaalustamiseks otsustas Rootsi piirata energiavoogusid Soomest ja Norrast (tegelikult ka Leedu ja Poola suunal - Postimees).

Rootsi muutis olukorra elektriliseks

«Arutasime olukorda ja püüdsime neid selles situatsioonis abistada, kuid see vestlus võttis kiiresti vastiku tooni. Viimastel nädalatel otsustasid seepeale norralased omakorda kehtestada ülekandepiirangud Rootsi eksporditavale elektrile,» selgitas Ruusunen, kelle sõnul tabas Norra võrguettevõtet poliitiline surve eksporti piirata.

Kui palju Norra eksporti piiras?

Põhjamaade TSOd (süsteemiopraatorid - toim) on leppinud omavahel kokku reeglid mille järgi turule ühendusvõimsusi pakutakse, ent kuna Rootsi on pidevalt piiranud võimsusi, siis otsustas Norra TSO vastata samaga, arvutades ühendusvõimsust sarnase metoodika järgi nagu Rootsi. Norra TSO teavitas 23.novembril, et kavatseb edaspidi vähendada NO1 piirkonna ja SE3 piirkonna vahelist võimsust 1000 MW võrra ehk 45 protsenti. Samas pole sellele järgnenud ühtegi turuteadet võimsuste vähendamise osas.

- Marko Allikson, Baltic Energy Partners

Nord Poolil toimuv hakkab aga juba tõsiselt proovile panema elektrituru vaba toimimist, kirjutab Helsingin Sanomat. Soome elektriturul toimuvat jälgiv energiaagentuur mõistis novembris hukka Rootsi tegevuse, mis läheb nende hinnangul vastuollu Euroopa Liidu regulatsioonidega.

«Elektri siseturu regulatsioon kohustab põhivõrguettevõtjaid tegema elektriturule kättesaadavaks kogu ülekandevõimsuse, mida on võimalik pakkuda,» seisis ameti teates. Reeglite järgi saab ülekandevõimsusi piirata vaid juhul, kui elektrivarustuskindlus on ohus. Rootsis see nii ei ole.

Kuna Norrast Rootsi elektrit plaaneeritud koguses ei liigu, kajastub see ka Rootsist Soome eksporditava elektri hinnas, sest enamik Norra odavast elektrit liigub Soome just läbi Rootsi.

Seetõttu erineb elektri hind Soomes nüüdseks järsult teiste Põhjamaade hinnast. Teisipäeval maksab elekter Rootsi kõige kallimas piirkonnas 241 eurot, samas kui Soomes on keskmine hind 469 eurot megavatt-tunni eest.

Balti riigid sõltuvad Soomest

Ruusuneni sõnul tõstab Soome hindu ka Baltikumis toimuv, kes ei saa ise endale elektri tootmisega hakkama. Ruusuneni kinnitusel eksportis Soome tänahommikul Eestisse elektrit 540 megavati jagu ehk sama palju, kui toodab Loviisa tuumajaamas üks energiaplokk. «Balti riigid ei taha Venemaalt elektrit importida ja nende elektrijaamades on olnud häireid, mistõttu eksporditakse elektrit Soomest Baltikumi,» selgitas Ruusunen.

Kuigi Baltikumi jaoks on Soome praegu eksportriik, siis samal ajal ollakse ise väga sõltuvad imporditavast elektrist, eriti talvisel ajal. Teisipäeva hommikul imporditi Rootsist elektrit võimsusega umbes 2300 megavatti ja Venemaalt ligi 1400 megavatti.

Kuigi Soomes tarbiti eile elektrit 13 700 megavatti, jääb see siiski kaugele Soome tipptarbimise päevadest, mida tavaliselt nähakse külmemate talveilmadega.

Järgmisel aastal lisandub Soome võrku ka Olkiluoto tuumajaama kolmas energiaplokk, mis loob Soomele täiendavalt 1600 megavatti võimusust. Fingridi juhi sõnul ei lahenda see üksi aga talvist energia puudujääki. «Paari aasta pärast on Soome elektrienergiaga aastapõhiselt isemajandav, kuid importi ja eksporti on aasta läbi siiski hädasti vaja,» tõdeb Ruusunen.