Eelarvenõukogu: eelarves tuleks lähtuda aeglasemast majanduskasvust
23. september 2021, 14:16
Rahandusministeeriumi 2021. aasta suvise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 9,5 protsenti ja järgmisel aastal 4 protsenti, ent eelarvenõukogu hinnangul on võimalik, et 2021.–2022. aasta majanduskasv kujuneb prognoositust aeglasemaks.
Kevadel hindas eelarvenõukogu, et majanduskeskkond võib kujuneda rahandusministeeriumi prognoosist paremaks.
Seekord prognoosib nõukogu aga aeglasemat kasvu eelkõige seetõttu, et vaktsineerimisega seotud ootused majanduse kiire taastumise suhtes nii Eestis kui ka mujal maailmas ei pruugi täituda ning tootmissisendite ja tarbekaupade tarnekindluse paranemine võib võtta oodatust rohkem aega.
Seega soovitab eelarvenõukogu 2022. aasta riigieelarve koostamisel arvestada ka rahandusministeeriumi majandusprognoosi riskistsenaariumiga, kus nähakse ette majanduskasvu järsemat aeglustumist järgmisel aastal.
Survet lisavad palgaralli ja hinnatõus
Sellegipoolest on majanduse ja riigirahanduse väljavaade nõukogu hinnangul paranenud ja valitsusel tuleks seada nõudlikumad eelarve-eesmärgid, kui kevadel riigi eelarvestrateegiat koostades. Eelarvenõukogu leiab, et eelarvereeglite vabastusklausel ei ole Eesti oludes enam järgmisest aastast põhjendatud.
Rahandusministeeriumi suvise prognoosi järgi on valitsussektori eelarvepositsioon 2025. aastaks nominaalses ja struktuurses tasakaalus, kuid prognoosis ei ole veel arvestatud kõigi kevadel riigi eelarvestrateegias tehtud otsustega, näiteks keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Nendega arvestamisel kulude kasv kiireneb ja eelarvetasakaal nõrgeneb. Kulusurvet lisavad veelgi avaliku sektori palgatõusu ootused ja kiirenenud hinnatõus.
Prognoosi järgi püsib eelarvepoliitika majandust toetav, sest valitsussektori nominaalne eelarvepuudujääk ulatub järgmisel neljal aastal kokku ligikaudu miljardi euroni ja kasutada on rekordmahus välistoetusi. Täiendavat eelarvetuge sellest suurema eelarvepuudujäägina Eesti majandus eelarvenõukogu hinnangul ei vaja.
Majanduse täiendav stimuleerimine oludes, kus see juba toimib oma võimetekohasel tasemel või isegi ajutiselt üle selle, võib lühiajaliselt vähendada elanike ostujõudu ja pikaajaliselt kahjustada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, leiab nõukogu.
Valitsus pani eelarve kokku
Valitsus jõudis neljapäevasel istungil järgmise aasta riigieelarve osas põhimõttelisele kokkuleppele. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul vähendab järgmise aasta riigieelarve struktuurset puudujääki 400 miljoni euro võrra, nominaalne puudujääk väheneb 300 miljoni euro võrra.
Ministri sõnul täidab riik tänu sellele, et kulutused on suudetud vaos hoida, järgmisel aastal jälle Euroopa Liidu eelarvereegleid ja jõutakse väiksema kui lubatud kolmeprotsendise defitsiidini.