Eesti Õliühing: Lätis on kütus odavam, aga eestlased on rikkamad ka (10)
8. juuli 2021, 17:05
Eesti Pank ütles eile, et isegi kui jätta arvestamata aktsiisimäärade erinevused, on Lätis kütus odavam kui meil. Õliühing leiab, et neile on liiga tehtud - kõrgetes hindades pole süüdi mitte kütusefirmad vaid Eesti riik.
Õliühing kirjutas Postimehele seetõttu, et Eesti Pank andvat valeinfot. Õliühingu juht Mart Raamat täpsustas küll kohe, et vale pole fakt, et Lätis on odavam kütus - sest nii on ja siin pole midagi vaielda. «Eesti Pank jätab mitmed võtmetähtsusega aspektid kütuse hinnakujundusest arvestamata ja nii jõutakse valele järeldusele, justkui Eesti kütuseturu hinnakujundus oleks vähem tarbijasõbralik kui Lätis,» nurises Raamat. Alljärgnevalt Mart Raamatu vastulause Eesti Pangale täies mahus:
Eesti Panga eilne pressiteade, mis tõi välja, et riiklikke makse arvestamata on Eesti kütuse hind tarbijatele kallim kui Lätis, jättis hinnaerinevuse põhjused selgitamata. Eesti kütuse kallim hind ei tule mitte kütusesektori suuremast juurdehindlusest, vaid lõunanaabritega võrreldes märkimisväärselt kõrgematest taastuvenergia- ja kliimanõuetest. See aga tõstab kütuse omahinda ja tekitab tanklates hinnaerinevuse.
Eesti nõuab aastaringselt diislikütusel ja mootoribensiinil 10-protsendilist taastuvenergia osakaalu. Lisaks rakendatakse täielikult ka Kütusekvaliteedi Direktiivist tulenevaid nõudeid, mis tõstab Eesti kütustes taastuvenergia osakaalu kuni 12,5 protsendini.
Läti seevastu talvisel diislikütusel biokütuste lisamist ei nõua ja aprillist oktoobrini müüdaval suvisel kütusel jääb kohustus 7 protsendi tasemele. Ka mootoribensiini 95 puhul on Lätis kehtestatud nõue kolmandiku võrra madalam, kui Eestis. Lisaks riskib Kütusekvaliteedi Direktiivi juures Läti nn „suhkrutrahviga“ ja direktiivi ülevõtmisel on kütusetarnijatele jäetud võimalus kohustustest mööda hiilida.
Kuna mootoribensiini segatav bioetanool ning biodiislikütus maksavad ELi turul keskmiselt vastavalt 2 ja 2,7 korda rohkem, siis kõrgemad nõuded toovad otseselt kaasa ka Eesti kütuste kallima omahinna ning tõstavad arvestatavalt ka hinda lõpptarbijatele. Teataval määral on statistilised võimalused taastuvenergia kohustustust täita odavamad, kuid nende kättesaadavus on väga piiratud ja seetõttu põhineb kohustuste täitmise hind ikka vedelate biokütuste turuhinnal, mis kujuneb ELi-üleselt
Vaadates pikema perioodi hinnakujundust Eestis ja Lätis ning võttes arvesse ka riigis kehtivaid kohustusi ja kütuste hindasid, siis ei ole märkimisväärset vahet Eesti ja Läti hinnakujunduse osas. Kui aga arvestada, et Eesti leibkonna keskmine sissetulek on ca 30% kõrgem kui Lätis, siis võib öelda, et Eesti kütusesektori hinnakujundus on sissetulekutest lähtuvalt märksa tarbijasõbralikum kui lõunanaabritel.