Graafikud ⟩ Tööstusettevõtted pääsesid kriisist kergemini kui kardeti
/nginx/o/2021/06/09/13835063t1h11ee.jpg)
17. juuni 2021, 11:34
Eesti tööstusettevõtted pääsesid Covid-19 põhjustatud kriisist kardetust kergemalt, selgub Swedbanki uuringust.
Eelmist aastat saatis koroonapandeemia vari ning oodati kõige hullemat. Kõige süngemad prognoosid rääkisid kuni 10-protsendilisest majanduslangusest, mis õnneks ei täitunud.
«Tulemused on paremad, kui oleksime võinud oodata,» kinnitas Swedbanki juhatuse liige ja ettevõtete panganduse juht Liisi Himma, lisades, et tööstusettevõtete olukord on koroonakriisi arvestades hea.
Selle aasta esimese kolme kuu kokkuvõttes kasvas meie sisemajanduse kogutoodang mullu sama ajaga võrreldes 5,4%. Ära jäi massiline pankrotilaine ning 7,1-protsendiline töötuse määr on olusid arvestades mõõdukas.
Eesti on aastast aastasse kasvatanud kaubavahetusmahtusid välisriikidega ning Swedbanki tööstusettevõtete osakonna juht Raul Kirsimäe toonitab, et olukord, kus pandeemia mõju ei ole aastatepikkust progressi nullinud, on igati positiivne.
Kriisi mõju
269 uuringus osalenud ettevõttest lõviosa tõi probleemina välja tootmissisendite hinna kallinemise ning tarneprobleemid, mis nii tarneahelate tööd kui eksporti häirisid. Enim mõjutasid tootmisega seotud kulusid maailmaturul rekordeid ületanud toorainehinnad. Kirsimäe sõnub, et kõige paremini läks ettevõtjatel, kes suutsid sisendite hinnatõusu kanda edasi lõpptarbijatele, mis jättis nende kasumimarginaalid endiseks.
Investeeringud
Õnneks pole ettevõtjaid heitunud ja plaanivad investeeringute kasvu. Vaatamata keerulisele ajajärgule ja ettearvamatule majanduskeskkonnale on heaks uudiseks, et investeerimise keskmine tasuvusaeg on ettevõtjate hinnangul 5,2 aastat, mis on Himma ja Kirsimäe sõnul hea märk. Himma pidas oluliseks investeerimist jätkata, et praegust ettevõtete head positsiooni mitte käest lasta.
Investeeringuid tehakse peamiselt eesmärgiga tõsta efektiivsust ja tootmismahte. Märkimisväärne osa läheb ettevõttete keskkonnasäästlikkuse tõstmiseks näiteks CO2 jalajälje vähendamiseks ja toodangu väärtusahelate pikendamiseks. Riskiks peab Himma tootmismahu kasvatamise eesmärgil tehtud investeeringuid, mis on ohtlikumad kui investeeringud efektiivsusesse. «Isegi kui praegune olukord on hea, siis mahu kasvamise eeldusel võetud laenuga võivad tekkida makseraskused, kui müügimaht langeb.»
Kui Eesti tööstusettevõtted ei suuda kohaneda jätkusuutlikkuse ja keskkonnasäästlike standarditega, on oht, et eesrindlikud rahvusvahelised suurettevõtted lõikavad meid välja oma tootmisahelatest, sõnub Himma. Enam ei piisa ühest tuulegeneraatorist või päiksepaneelist tehase hoovis. Õnneks on rohkemad ettevõtjad mõistmas, et ressursitõhusus ja keskkonnasäästlikkus pole enam pelgalt suurfirmade luksus või tänu rohepesule linnukese kirja saamine. Pikas perspektiivis annab tõhus ja säästlik tootmine eelise, lubades ühest ühikust, mis tootmisesse suunatakse, pigistada välja rohkem ja rohkem.
Kirsimäe sõnul on Eesti olnud pikalt nö allhankemaa. Väärtusahela pikendamine oluliseks viisiks, kuidas luua rohkemat lisandväärtust ja liikuda edasi meie nõukogudeaegsest pärandist. Eesmärgi täitmiseks planeerivad üle poole ettevõtjaid investeerida tootmisjääkide vähendamisse ja energiaefektiivsusesse. Kasutusele tahetakse võtta taastuvenergia, suurema kasuteguriga seadmed ja palju muud.
Kui Eesti tööstusettevõtted ei suuda kohaneda jätkusuutlikkuse ja keskkonnasäästlike standarditega, on oht, et eesrindlikud rahvusvahelised suurettevõtted lõikavad meid välja oma tootmisahelatest, sõnub Himma.
Tööstust kimbutab ikka veel tööjõupuudus. 37 protsenti ettevõtteid peab pädeva tööjõu puudust üheks põhjuseks investeeringutest hoidumisel. Enim on puudu just valdkonna oskustöölistest ehk kutseharidusega spetsialistidest, kes on tootmisprotsessis hädavajalikud. Muidugi on säilinud ka endine vajadus inseneride ja asjatundjate järgi. Kirsimäe arvates saaksid ettevõtted ise palju ära teha, reklaamides ennast atraktiivse tööandjana. «Tööstus pole enam ammu tunkedes töömeeste pärusmaa, kes päevad läbi õliseid masinaid putitavad. Reaalsuses on tööstusettevõtted väga heade töötingimuste, palgaga ja võimalustega tööandjad.»
«Tööstus pole enam ammu tunkedes töömeeste pärusmaa, kes päevad läbi õliseid masinaid putitavad. Reaalsuses on tööstusettevõtted väga heade töötingimuste, palgaga ja võimalustega tööandjad.»
Tööjõupuuduse probleemi üheks osaliseks lahendiks on automatiseerimine ja digitaliseerimine, mis on olulisemaks muutunud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. Küll aga pole seegi protsess ilma oma takistusteta. Ettevõttete jaoks on raske hinnata aega, mis kulub investeeringute ära tasumiseks ja paljudel on teadmatus, mida üldse saaks digitaliseerida või automatiseerida.
Siinkohal tulevad appi riigi pakutavad meetmed ja toetused, mida plaanivad kasutada üle pooled ettevõtted. Kirsimäe sõnul on tulnud töösturitelt seinast seina tagasisidet, kus osad on rahul pakutavaga aga suurimaks etteheiteks on toetuste taotlemise protsessi liigne bürokraatlikkus ja läbipaistmatus.
Swedbanki tänavu märtsis ja aprillis läbi viidud tööstusettevõtete uuringus osales kokku 269 ettevõtet, kus töötab kokku 25 053 inimest ja ettevõtete aastane koondkäive on 3,73 miljardit eurot.