Eesti Pank: majanduskasv ületas isegi kriisieelseid ootusi
31. mai 2021, 11:42
/nginx/o/2020/05/27/13122020t1h740d.jpg)
Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja hinnangul tulenes selle aasta esimese kvartali kiire majanduskasv eelkõige majandusolukorra paranemisest aasta alguses, mitte madalast võrdlusbaasist eelmisel aastal.
Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,4 protsenti, jooksevhindades moodustas SKP 6,9 miljardit eurot.
«SKP ületas kriisieelse ehk 2019. aasta neljanda kvartali taseme ja ka kriisi eel prognoositud taseme,» märkis Oja pressiteate vahendusel. Tema sõnul panustasid tegevusalade lõikes esimeses kvartalis tugevamalt kasvu IT-sektor, avaliku sektori valdkonnad ja toetavad tegevusalad, nagu finantssektor ja kinnisvara, ent tööstussektori lisandväärtus aastavõrdluses kahanes.
«Samas oli kasv tugev ka kaubandussektoris, kus olid tegevuspiirangud tugevamad kui aasta varem. Kaubandussektori kiiret kasvu kinnitavad kuised majandustulemused. Võimalik, et teenuste kasutamise piirangud ja väiksem võimalus reisida on pannud inimesi rohkem kulutama kaubandusvõrgus,» leidis ökonomist.
Oja hinnangul on majanduskasvu nii järsk kiirenemine vastuoluline. Tema sõnul hakkasid esimeses kvartalis kehtima karmid piirangud, mis vähendasid töölkäimist ja raskendasid inimestel kaupade ning teenuste tarbimist ning seda kinnitavad ka Google’i mobiilpositsioneerimise andmed.
«Kuigi esimese kvartali alguses kasvas töölkäimine, jäi kvartali keskel suur osa inimestest piirangute kehtima hakates koju. Töölkäijate osakaalu vähenemine on varem ennustanud SKPd. Viimaste nädalate jooksul, kui piirangud on vähenenud, on töökohal käimine järsult taastunud,» tõi ta välja.
Pigem buum kui kiduv majandus
Ökonomisti sõnul on majandusolukorra paranemisega kooskõlas ka Euroopa Komisjoni avaldatavad ettevõtete küsitluste andmed aprilli kohta, mis näitavad, et kevade hakul levis ettevõtlussektoris arvestatav tööjõupuudus ja tööstuse tootmisvõimsuse rakendatus tõusis viimase kümne aasta kõrgeimale tasemele.
Majanduse oodatust kiiremal kriisist taastumisel tuleks hoiduda täiendavast stimuleerimisest eelarve kaudu, et vältida mõne sektori ülekuumenemist.
«See viitab pigem buumile kui koroonapiirangute tõttu kiduvale majandusele. Eelmisel kevadel andsid ettevõtete küsitlused majanduse kohta märksa pessimistlikumaid signaale, kui olid hiljem selgunud majandustulemused. Kui 2020. aasta kevadel olid küsitlustulemused liiga pessimistlikud, on võimalik, et praegu reageeritakse teises suunas üle,» nentis Oja.
Tema hinnangul tuleks majanduse oodatust kiiremal kriisist taastumisel hoiduda täiendavast stimuleerimisest eelarve kaudu, et vältida mõne sektori ülekuumenemist. Ökonomist tõi välja, et piirangute leevenedes tugevneb majandus teisel poolaastal veelgi ning nõudlust suurendavad ka kriisi ajal kogunenud hoiused ja teisest pensionisambast väljavõetav raha.
«Ehkki valitsusel on praegu hea aeg laenuvõtmiseks, peaks eelarvepoliitika esmane eesmärk olema siiski kohaliku majanduse stabiliseerimine. Majanduse tasakaalustamatuse tõttu kaotaksime pikas perspektiivis enam, kui võiksime võita odavast laenurahast,» märkis ta.