/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2023/11/09/15709175t1h84c5.jpg)
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on Eestis toimunud viimase 28 aasta pikim tööjõu tootlikkuse langus, mis mõjutab negatiivselt ka Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
Swedbank: tööjõu tootlikkus on oluliselt vähenenud
«Kui võrrelda töötleva tööstuse tööjõu kulu tootlikkuse kohta ehk tööjõu ühikukulu, siis on see viimase viie aastaga kasvanud Eestis umbes sama palju kui Lätis ja Leedus, kuid rohkem kui Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Seega, võrreldes viimati nimetatud kolme riigiga, kuhu suunatakse 40 protsenti Eesti päritolu kaupade koguekspordist, on meie tööjõukulu kasvanud tootlikkusest kiiremini, ehk kulupõhine konkurentsivõime on halvenenud,» kirjeldas Mertsina.
Tööjõu tootlikkuse ja tööjõukulude vahe taga on tema sõnul tõsiasi, et hõive on sisemajanduse koguprodukti (SKP) langusele reageerinud liiga aeglaselt, kuna ettevõtted on varem kogutud puhvrite toel saanud tööjõudu hoida.
«Kui näiteks töötlevas tööstuses vähenes hõivatute arv tublisti aeglasemalt kui käive, siis majanduses tervikuna eelmisel aastal hõive isegi kasvas. Tulemuseks on vähemalt viimase 28 aasta pikim tööjõu tootlikkuse langus, mis viis selle eelmise aasta lõpuks püsivhindades 2018. aasta tasemele ehk enam kui viis aastat tagasi. Kuna palgakasv on Eestis jätkuvalt väga kiire, siis koos hõive kasvuga on ka tööjõukulu suurenenud,» selgitas ökonomist.
Võrdluseks tõi ta välja, et 2008.–2009. aasta majanduslangusele reageeris tööturg kiiresti: töötuse määr tõusis ja hõive vähenes järsult, kuid sellel oli ka oluliselt väiksem mõju tootlikkusele. Tööturg ei ole viimastel aastatel vastupidav olnud ainuüksi Eestis, vaid ka mujal. Näiteks euroala töötuse määr, 6,5 protsenti, on nõrgale majandusele vaatamata praegu ajalooliselt madalaim.
Samas märkis ta, et tööjõukulud on vaid osa ettevõtte kogukuludest. «Eelmisel aastal moodustasid tööjõukulud ettevõtete käibest ligi 14 protsenti, kuid see oli tegevusalati väga erinev. Kui peamises kaupu eksportivas majandusharus, töötlevas tööstuses oli tööjõukulude osakaal ligi 17 protsenti, siis suurimas teenuste eksportijas, kuid ka suurima keskmise palgaga programmeerimises 28 protsenti ja ühe madalaima palgaga, kuid tööjõumahukas majutuse tegevusalas 31 protsenti» osutas ökonomist.
Ta toonitas aga, et tööjõu näitajad ei loo kõikide tegevusalade tootlikkusest võrreldavat pilti. «See on lihtsustus ja sobib rohkem tööjõumahukamatele teenustele, vähem aga näiteks kapitalimahukamale tööstusele,» selgitas Mertsina.