Ebakindlus tõi eraisikud kinnisvaraturule sääste paigutama
:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
26. jaanuar 2012, 14:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/01/26/929248t1h0b61.jpg)
Eelmise aasta teist poolt iseloomustas ebakindlus tuleviku suhtes, mis tõi kinnisvaraturule oma vabu sääste investeerivad eraisikud, lausus Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.
«Kui tunamullu kergitas turu aktiivsust euro oodatav saabumine, siis mullu muutis turu elavaks märgatavalt kasvanud investorite hulk,» tõdes ta.
Korteriturule ilmunud kohalikud väikeinvestorid paigutasid oma sääste odavamatesse elamispindadesse.
Vähi kinnitusel muutus kinnisvaraturg aasta lõpu poole üha aktiivsemaks. Kui tunamullu kerkis kogu Eestis ostu- müügitehingute hulk üle 3000 vaid detsembris, siis 2011. aastal ületas tehingute hulk antud piiri augustist aasta lõpuni.
Vähi sõnul andsid mullu kinnisvaraturul tooni rohkem uued korterid ja majad, samuti osteti rohkem keskmisest kallimaid eramuid ja ärihooneid. See tingis ka tehingusummade ning rahaliste mahtude kasvu.
Kokku tehti eelmise aasta teisel poolaastal 17 747 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 4,2 protsenti 2010. aasta sama aja tulemusest rohkem. Tunamullu oli teisel poolaastal tehinguid 17 025.
Kinnisvara müüdi kokku 824 miljoni euro väärtuses, mis on 20 protsenti enam kui ülemöödunud aasta samal perioodil (684 miljonit eurot 2010. aasta teisel poolaastal). Võrreldes 2009. aasta esimese kuue kuuga, mis oli kinnisvaraturul raskeim periood, mil teostati 11 926 kinnisvara ostu-müügitehingut, on tehingute hulk kasvanud 49 protsenti.
Võrreldes buumiaegse tippajaga 2007. aasta esimesel poolaastal, mil kokku tehti 27 587 kinnisvara ostu- müügitehingut, on tehingute hulk kahanenud 36 protsenti.