Müller: euroalaga liitumine tugevdas pangandussektorit
20. jaanuar 2012, 11:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel finantsinspektsiooni 10. aastapäevale pühendatud konverentsil esinenud Eesti Panga asepresidendi Madis Mülleri sõnul tugevdas euroalaga liitumine Eesti finantssektori vastupanuvõimet šokkidele.
«Eesti pangandus on seotud tugevate Põhjamaade pankadega ja pärast euroalaga liitumist on panku ohustavad riskid vähenenud, sest eurosüsteemi keskpank saab neile vajaduse korral likviidsustuge pakkuda,» ütles Müller.
Eesti Pank kehtestas kommertspankadele karmimad kapitali- ja likviidsusnõuded viimase laenubuumi alguses, 2005. ja 2006. aastal. «Täna toetame piisavalt rangete eeskirjade kehtestamist kogu Euroopa tasandil. Vajaduse korral peab iga liikmesriik ka tulevikus saama kehtestada pankadele karmimaid nõudeid, et vähendada finantsstabiilsust ohustavaid riske,» lausus Müller.
Möödunud aasta algul alustas tegevust Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB), mis ühendab endas nii keskpankade kui ka järelevalveasutuste töö riskide hindamisel ja finantsstabiilsuse tagamisel.
«Paljudes riikides juurutatakse praegu samadest põhimõtetest lähtuvat asutustevahelist töökorraldust, samal ajal kui Eestis on järelevalve ja finantsstabiilsuse tagamiseks vajalik koostöö sellisena praktikas juba aastaid toiminud,» ütles asepresident.