Jaapani pangad lõpetavad viimaks 19. sajandi tehnoloogia kasutamise

Jaapani pitsat ehk hanko. Foto: Rait Piir

Pärast enam kui sajandit on Jaapani suuremad pangad asunud aeglaselt hülgama riigis laialt levinud isikliku pitsati ehk hanko kasutamist kontode avamiseks ja raha välja võtmiseks.

1800-ndatel aastatel panganduses kasutusele võetud hanko täidab veel tänapäevalgi tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud Jaapanis isikliku allkirja sarnast rolli, mida saab kasutada erinevate dokumentide allkirjastamisel. Nooremale generatsioonile jääb taolise igandi kasutamine sageli aga mõistmatuks, sest paberite määrimine pitsatiga on tülikas ja seda tuleb pidevalt endaga kaasas kanda.

Selleks, et võita nooremaid kliente enda poolele üle on mitmed suuremad pangad asunud tegema esimesi samme hankodest võõrandumiseks, et minna üle digitaalsetele lahendustele. Kuna Jaapanis käib suur enamus bürokraatiast endiselt paberite peal, pole tegu aga sugugi lihtsa samuga.

Riigi suurim laenupakkuja Mitsubishi UFJ Financial Group (MUFG) võimaldab nüüdsest avada uue konto ilma pitsatita ja nii võimalik on isegi laenu võtta. Pangal kulus näiteks üle kahe aasta, et veenda 450 kohalikku omavalitsust haldama maksumakseid digitaalselt. Hetkel saab ilma pitsatita avada konto ka suurpangas Resona.

Mitmetes teistes eluvaldkondades on hanko aga endiselt tugevalt juurdunud. Enamus väikeettevõtteid kasutavad lepingute sõlmimisel siiani ainult pitsateid ning neid läheb vaja ka muuhulgas abielude sõlmimisel ja kinnisvara soetamisel. Seega niipea hanko kuhugi ei kao.

Keskmisel jaapanlasel on sageli kolm erinevat hankot. Jitsuin on suurte tehingute jaoks nagu maja ostmine, ginkoin on pangatehinguteks ja mitomein on väikesteks tehinguteks nagu saadetiste vastuvõtmised jms. Välisturistid ostavad omale hanko sageli lihtsalt suveniiriks.

Hankod on enamasti puidust ja käsitsi graveeritud, kuid leidub ka kallimaid sarvest tehtud versioone, mille hinnad võivad tõusta kuni 20 000 jeenini (natukene alla 200 euro). Odava kummist hanko võib saada kätte aga saja jeeniga (alla euro).

Isiklike pitsatite kasutamine jõudis Jaapanisse läbi Hiina millalgi Kamakura perioodil (1185–1333) ja muutus laialt levinuks Edo perioodil (1603-1868). Ametlikes dokumentides hakati neid kasutama 1873. aastal.