Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Kitt: meedias avaldatud numbrid ei ole meile tuttavad

Robert Kitt. FOTO: Eero Vabamägi

Swedbanki Eesti üksuse juht Robert Kitt ütles ETV «Aktuaalsele kaamerale», et ei tea, millistest väidetavatest ülekannetest Rootsi ajakirjanduses räägitakse.

«Tõepoolest, meedias on avaldatud nüüd paar-kolm numbrit mis puudutasid kahtlaseid tehinguid. Esimese asjana tahaks öelda, et need numbrid ei ole meile tuntud. Me oleme need saanud samamoodi läbi pressi. Mis seal taga on, on raske kommenteerida,» rääkis Kitt.

«Mida me oleme teinud läbi ajaloo ja teeme edasi, et kui oleme saanud mingi signaali mingi kahtlase tehingu või asja suhtes, siis me oleme sellest ka viivitamatult tegutsenud, reageerinud, ametivõimudele teada andnud,» ütles ta. «Ei ole välistatud ka mõne kliendi ära saatmine.»

Kitt rääkis, et Swedbanki puhul on tegemist väga paljusid jaekliente teenindava erapangaga. «Meil on kõikidel koduturgudel eelkõige eraisikutest ja ettevõtetest kliendid ja meie ärimudel ei ole kunagi baseerunud mitteresidentide teenindamisel.»

«Aga loomulikult ka meil on mõningaid mitteresidente,» lisas Kitt. «Ma arvan, et olekski hästi oluline öelda, et mitteresident ei tähenda halba ja mitteresidendi raha ei tähenda automaatselt kuritegelikku raha,» ütles Kitt. «Iga selline signaal ja kahtlane asi tuleb üle kontrollida.» 

Rootsi ringhäälingu SVT andmeil kahtlustatakse Swedbanki ulatuslikus ja süstemaatilises rahapesus, mis kestis pea aastakümne ning oli seotud Danske Banki Balti üksustega.

Saates Uppdrag Granskning öeldi, et Swedbanki ja Danske Banki Balti üksuste vahel liikus vähemalt 40 miljardit Rootsi krooni ehk 3,8 miljardit eurot.

SVT andmeil toimusid rahapesukahtlusega ülekanded aastatel 2007-2015. Umbes 50 kliendi seas on riiulifirmasid ja ärikliente, kellel puudus äritegevus, kuid mis tegid miljonitesse ulatunud ülekandeid.

Eesti finantsinspektsiooni kinnitusel on Swedbanki rahapesukahtlustuse puhul tegemist meediaväljaande hinnangutega, millele pole ametile teadaolevalt uurimisasutused omapoolset hinnangut andnud.

«Nagu ükski teine pank, siis ei saa ega ole ka Danske pank tegutsenud finantssüsteemis isolatsioonis. Kindlasti laekub sinna makseid teistest pankadest, samuti väljub sealt makseid teistesse pankadesse, seega kõnealused kanded võivad puudutada paljusid pankasid, sealhulgas mitmete Euroopa Liidu riikide pankasid. Eeltoodu kehtib ka kahtlase raha puhul,» teatas finantsinspektsioon.

See ei tähenda aga finantsinspektsiooni teatel automaatselt ega ka välista seda, et teoreetilises rahapesukaasuses nii-öelda makseid vastuvõttev pank on pannud toime kuriteo või ka rikkunud pangale kehtestatud nõudeid, mis suunavad panka oma klienti tundma ja kahtlust äratavaid asjaolusid tuvastama.

Tagasi üles
Back