Ratas nimetas põhjuse, mis võib Rail Balticule pidurit tõmmata (8)
17. oktoober 2018, 15:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Jüri Ratas ütles, et kui Eesti osa peaks Rail Balticu rahastamisel praegusega võrreldes oluliselt suurenema, tuleb valitsusel tõsiselt kaaluda, kas liikuda raudteetrassiga edasi või mitte.
Peaminister rääkis riigikogu infotunnis, et Eesti peab seisma selle eest, et Rail Balticu projekti puhul jääks suhe Euroopa Liidu finantseerimise ja Eesti finantseerimise puhul praegusele tasemele.
«See on väga tugevasti seotud Euroopa Liidu järgneva eelarveraamistiku läbirääkimistega 2021+. Kuidas see päeva lõpuks õnnestub, on natukene keeruline täna veel öelda, sest seda ei ole kokku lepitud. Eesti kindlasti taotleb seda, et see kaasfinantseerimise suhe oleks sama,» lausus ta.
Seejuures märkis Ratas, et kui suhe peaks finantseerimisel muutuma, siis peab Eesti tõsiselt kaaluma, kas antud projektiga edasi liikuda või mitte. «Näiteks kui see suhe on – ma praegusel hetkel lihtsalt fantaseerin –, ma ei tea, et Euroopa finantseerib 50 protsenti ja Eesti 50 protsenti, siis tuleb teha, ma arvan, uus otsus, kas me läheme sellega edasi või ei lähe,» arutas peaminister Rail Balticu rahastamist.
Ratas rääkis, et Rail Balticu uus eelarve on kallinenud ligi 244 miljonit eurot ning kui lähtuda praegusest finantseerimiskeemist, siis on projekt Eesti maksumaksjale läinud kallimaks kusagil 49–50 miljonit.
Peaministri sõnul hõlmab ligi 50-miljonine kallinemine kogu ehitusperioodi. Seega seitsmeaastase ehituse jooksul tähendab see iga-aastaselt kallinemist suurusjärgus 7 miljonit eurot. Samas rõhutas ta, et lõplikud hinnad ja kalkulatsioonid selguvad siis, kui ehitushanked on läbi viidud.
Tehnilise järelevalve ameti tellitud eelprojekti kohaselt kujuneb Rail Balticu Eesti trassi maksumuseks 1,6 miljardit eurot, mis on ligikaudu 18 protsenti enam kui kolm aastat tagasi koostatud eskiisis.
Rail Balticu projekt näeb ette kahe rööpapaariga, 870 kilomeetri pikkuse Euroopa standardlaiusega 1435 millimeetrit elektrifitseeritud raudtee ehitamise Tallinnast Leedu-Poola piirini.
Eesti, Läti ja Leedu peaministrid allkirjastasid Rail Balticu rahvusvahelise kokkuleppe 31. jaanuaril 2017, millega sätestati raudtee rajamise tähtajad, marsruut ja peamised tehnilised detailid. Eestis realiseerib raudteeprojekti ning täidab sellega seotud administratiivseid ja tehnilisi ülesandeid Rail Baltic Estonia OÜ.